27. detsember 2014

23-26.12.14 Jõulud

23.12.14

Peale üheksat läksime Ikea'sse. Kohale jõudes oli Jenny oma hostperega juba seal, lisaks ka üks teine tuttav naine oma lastega.

Ikeas kohtusime me Jenny ja teistega seal, kus olid lastetubadest näidiseid ja siis Jenny küsis minult, et kas ma rootsi keelt mõistan? Et ta oli ühes ''toas'' lugenud Rootsi keelseid raamatuid. Ma siis ütlesin, et ei mõista, aga ta võiks mulle ikkastki neid taamatuid näidata.

Läksime siis sinna, kus need raamatud olid ja loomulikult olid need 100% eesti keeles. Ma siis naersin, et ma vist siiski oskan rootsi keelt. Mõne raamatu leidis küll ka rootsi keelse, aga need mis tema luges, olid kõik eesti keelsed. Väga veider.. mõtlesin müüjalt küsida, et kust kohas need sinna ostetud/saadud on, aga alguses mõtlesin, et hiljem küsin, aga pärast me enam sinna tagasi ei läinud.

Ikeas oli väga tore. Esialgu käisime söömas ning siis shoppasime. Jennyga käisime ringi ja vaatasime/arutasime missugused asjad on ilusad ja et kuidas ei jõua ära oodata aega, kui saab oma kodu sisustada. (olematu rahaga loomulikult :D) Lisaks oli iga kolmas lause Jennyl ''see on meil kodus/minu toas'' ehk Austria inimestele Ikea meeldib.

Peale Ikeas ringi tuuritamist pidas mu hostema meile Jennyga ergutuskõne, et see meie aasta jne, mille tagajärjel otsustasime kinno minna. Minu hostema viiski meid siis kinno. Alguses pidime vaatama mingit filmi, mis Jennyle meeldis, aga see oli 3D ning me oleksime pidanud selle eest välja käima 13$. Mõlemad leidsime, et nii hea see film nüüd ka pole. Otsustasime, et vaatame hoopis The Hunger Games - Mockingjay mis oli muide väga hea. Aga kuna film hakkas tunni aja pärast, siis me lihtsalt istusime maha ja rääkisime juttu. Seal samas olid ka pildistamise putkad/kabiinid?! ning kuna midagi muud teha polnud ja mulle on alati sellised asjad meeldinud, siis tegime seal pilte.

Peale kino olin ma kindel, et Jenny on väsinud ja tahab koju minna. Aga oh sa imet, Adelheidi ergutuskõne oli ikka Jennyle kõvasti mõjunud ja läksime hoopis shoppama.
Samas ostukeskuses oli hiinakas kuhu me kella üheksaks laua saime ehk päev läks päris pikale.

Samal päeval vahetasime Jennyga ka jõulukinke. Ta oli väga rahul kingiga ja kiitis Eesti šokolaadi.

Jenny luges eestikeelset raamatut, see teletupsud ja üks-kaks-kolm kõlab nii nunnult :D

Ainsad pildid mis Ikeas tegin



*not actual size - Ameerika


Kinos

Hiinakas ei puudunud loomulikult ka õnneküpsised

24.12.14

Ilmselt tegin hommikupoolikul midagi, aga väga raske on meenutada kui kirja pole pandud.

Kella kaheks sõitsime Ypsilanti, hostisa onu majja jõule tähistama. Esiteks see maja oli täielik meistriteos. Ning kuna ma ütlesin seda ka sellele onule, siis tegi ta mulle lausa tuuri. Maja ise on ehitatud 20/30-ndatel. Alguses ei olevat see maja nii ilus olnud, aga selle onu naine lasi maalritel laed ilusaks teha ja üldse tegi asju veidikene ümber. Lastelaste tuba oli nii huvitav: kaks voodit, mõlemad sellised kõrged ja kitsad nagu ikka vanasti. Lisaks oli seal toas vanaaegne laud, kus peal puudripotsik, juuksehari ja palju muud, kõik ajakohase väljanägemise ja disainiga. Ma olen kirjeldamises kohutavalt halb, aga ma üritan :D

See perekond oli ka nii lahe. Küsisid küsimusi ja rääkisime kõigest. Väga kodune tunne oli. Söök oli ainuke asi, mis mulle ei maitsenud.
Nimelt on neil selline traditsioon, et iga aasta valivad ühe maa mille sööke söövad. See aasta oli Brasiilia. Me tegime sama päeva hommikul hostemaga kodus valmis Brasiilia jõulu riis'i aga mulle ei maitsenud, sest ma ei suuda süüa toitu mis on nii magus kui ka soolane.

Peale söömist avasid väikesed lapsed keldrikorrusel kuuse all olevad kingid ning seejärel läksime jälle ülesse tagasi, kõige suurema kuuse juurde. Igaüks oli toonud mingisuguse kingi ja ühes oli ka nende kuulus klaasist kruus, kus peal oli mingi kuulus sumomaadleja. Ning neil on sellega selline asi, et keegi ei taha seda kruusi endale saada, sest siis peab järgmine aasta kindlasti tagasi tulema?! mis pole ju minu arvates midagi hullu.

Igatahes istusime siis maha ja selle onu poeg jagas igaühele kingid kätte. Seejärel võtsime ühest topsikust pisikesed pallid kus peal olid numbrid ja numbrite järjekorras said omale kellegi teise kingi võtta kui tahtsid. Mingi hetk avasime oma kingid ning siis jälle vahetasime, vahest ka selle järgi, et mis kuus on sünnipäev ja mis kuupäeval.
Lõpuks tegi üks mees ettepaneku korraldada oksjon Monopoly rahaga. No see oli ikka üks lõputu mäng, sest suuremaid pakke oli umbes 3 ja kuna kõik arvasid, et seal sees võib olla see kruus, siis keegi neid ei tahtnud ja need pakid sattusid ikka ja jälle oksjonile.
Mina sain omale kohvimasina moodi masina :D What a logic. Aga ma ei tahaks öelda, et see on kohvimasin, sest sa pead ise kuuma vee peale valama. Anyways, pärast hakkasin ma mõtlema, et äkki poleks pidanud seda kinki valima. (ma ütlesin kogu aeg, et ma ei soovi vahetada ja keegi minu oma ka ei tahtnud) sest siin on meil kohvimasin olemas, aga kodus olles avastasin, et see on Starbucksist ostetud ja hostema arvas, et ma saan selle siis Eesti kaasa võtta :D
Lisaks sain omale 4 portselanist pisikest taldrikut, sest keegi neid omale ei soovinud. Ma ütlesin, et need on nii nunnud ja siis kõik ütlesid, et ma omale võtaks.

Kümne paiku jõudsime lõpuks koju, aga ega siis ei saanud veel magama minna. Siis hakkasime hoopis kuuske ülesse panema. Nad ei pannud sellepärast varem ülesse, kuna tahtsid, et ma ise ka juures oleks. Aga kuna viimastel päevadel on nii kiire olnud, siis varem lihtsalt ei jõudnud.

Kohvimasin/kann

Hostema tegi pilti ja saatis siis selle mulle gmailile ja no lihtsalt kohutav kui halvaks see gmail pildi kvaliteedi teeb

25.12.14

Peale kümmet ärkasin. Seejärel avasime kingid. Ma sain omale kreemi, jõulusoki ja pajalapid koos kahe köögirätikuga. Nendel on mõte ka, näiteks igakord kui neid kasutan, siis tuleb meelde kuidas kõik koos küpsiseid küpsetasime.

Veidi hiljem sõime kõik koos hommikusööki. Siis tulin oma tuppa empsi Skype ootama.

Veerand 4 läksime hostema ema juurde jõule tähistama. Hostema õde oli ka seal oma perega, nüüd olen nii õe kui venna ära näinud. Hostvanaema käest sain ka kingitusi - küünla ja meigiasju.
Lisaks pean mainima, et hostvanaema teeb täiega head juustukooki.

Hommikul, korralik padjakas

26.12.14

Esialgu oli plaan, et lähme hostisa vanemate juurde jõulude puhul. Hommikul enne üheksat tuli aga hostema ütlema, et vanemad ei tunne end hästi ja seega jääb see minek ära.
Veidi hiljem tuli ütlema, et Henry on haige ja seega ei lähe ka sinna. Pidime algul nende juurde minema hommikusöögile, sest Jenny hostemal oli sünnipäev.

Magasin siis rahulikult edasi, sest uni oli meeletu. Kui lõpuks end ülesse ajasin oli Jenny mulle kirjutanud, et ma võin siiski nende juurde minna ja et Henry oksendas ainult korra ja nüüd tundub kõik korras olevat.

Küsisin siis hostemalt, kas on okei kui lähen. Sain nõusoleku, enne seda tegi hostema mulle hommikusöögi, mis kellaajalt oli rohkem nagu lõunasöök.
Kui eelmine kord Jennyga kinos käisime, siis reklaamis, et järgmine aasta mingi aeg tuleb välja Pitch Perfect 2, ja kuna mina polnud esimest osa näinud, siis leppisime kokku, et kindlasti lähiajal vaatame koos. Käisimegi siis hostemaga redbox'ist läbi ja võtsime filmi kaasa. Lisaks käisime Meijerist läbi, kust ostsime kaardi ja koogi ning kui Bellevillesse jõudsime, siis sõitsime läbi Tim Hortonsi Drive-in'ist ja ostsime sõõriku moodi pallikesi.

Jenny juurde kohale jõudes istusime lauda ja sõime, Rona oli vahvleid ka küpsetanud.
Peale seda läks minu hostema koju, mina mängisin Zoe ja Henryga.
Siis andsin oma jõulukingi ka neile ära. Tundus, et meeldis. Vanematele oli Vana Tallinna kommikarp ja Henryle ning Zoele Lotte DVD ja kaks šokolaadi medalit.

Lõpuks oligi aeg hakata vaatama Pitch Perfect'it. Tavaliselt vaatab Jenny hostisa meiega koos filmi, nii ka seekord, lisaks liitusid meiega ka Zoe ja Henry.

Peale filmi sõime õhtust ning kuna Rona tahtis midagi telekast vaadata, siis otsustasime, et vaatame veel ühe filmi. Valituks osutus Saving Mr. Banks, huvitav film oli. Näitas kuidas film ''Mary Poppins'' päriselt sündis.

Poole 11 ajal tuli hostema mulle järgi ning ta on selline inimene, kes ei oska õigel ajal lahkuda, ehk majast välja saime peale ühteteist. Kuna mul oli uusi kõrvaklappe vaja (kass näris teised katki) ja Meijer on kohe kodu kõrval ning 24h avatud, siis käisime sealt ka läbi enne kui koju tulime.


Ikka redbox'ist üks pilt kah :D


Jenny kuusk

22. detsember 2014

19-22.12.14 Kool & uus pere

19.12.14

Kooritunnis toimus talent show moodi üritus. Õpilased kes tahtsid võisid oma lauluoskusi teistega jagada. Õpetaja ise oli ennast Elviseks teinud ja laulis, päris naljakas oli. Õpetaja oli ka küpsiseid ostnud ning kaunistuseks igasuguseid purusid. Väga mõnus tund oli.

Kriminalistikas läksime jälle teise klassiruumi ''mõrvapaika vaatama'' ja ka siis toodi meile küpsiseid. Igaüks sai kaks küpsist, ma mõtlesin, et kes küll neid jõudis teha. Üks tüdruk, kes kriminalistikas käib, tal on kokanduse tund ja ta rääkis, et kõik õpilased küpsetasid neid kolm päeva järjest. Minu meelest väga tore traditsioon.

Ma ise arvasin, et see on mu viimane päev selles koolis. Jagasin sõpradele ja õpetajatele šokolaadi. Igas tunnis võtsin vabalt, koju jõudes viskasin kõik valitsuse, matemaatika paberid ära jne.

Kodus pakkisin viimased asjad ära, panin hostpere kingituse kuuse alla. Hostema jõudis veidi enne kuut koju, sõime veel õhtusööki ja rääkisime juttu. Nad oleksid nagu eiranud fakti, et kohe-kohe lähen ära.

18:15 paiku tuli tugiisik järgi. Hostema oli väga veider, tegi mulle ''pooliku kalli'', nagu tema seda nimetas, kuna ta pole ''kallistaja tüüp''. Kui tahad kallistada, siis kallista, kui ei taha, siis ära hakka mingit poolikut kallistust tegema - puhtalt minu arvamus. Lisaks hakkas hostema tugiisku ees rääkima, kuidas nüüd on hostvennal koolis paberitega kõik korras ja, et nüüd on tal rohkem aega. Nagu koolist koju tulles oleks ta kogu aeg paberitega tegelenud.
Lisaks plaanivad nad võib-olla juba uut vahetusõpilast võtta..Tegelikult mis sellest ikka enam rääkida.

Adelheidiga (minu uus hostema) pidime kokku saama Tim Hortons'is. Teel sinna küsisin tugiisikult kooli kohta, ta ei teadnud midagi. Ta ei teadnud isegi seda, kas lähen ikka Pioneer High School'i.
Pärast Adelheidiga koju sõites selgus, et ma pean semestri lõpuni Belleville koolis käima. Mulle ei öelnud keegi midagi.. Jenny on muidugi väga õnnelik, sest siis ei pea ta üksi koolis käima ja ei ole enam nii lost nagu ta kõigile kurtis :D Ma ise ei teagi, kas mul on hea meel või mitte. Tore, et Jennyt näha saan, samas mõtlen, et seda vähem on mul aega end uues koolis sisse seada. Lisaks pole mul enam ühtegi matemaatika või valitsuse paberit, ehk ma ei tea kuidas need final tööd lähevad. Adelheid pidi kooliga rääkima, see oleks super, kui ma ei peaks üldse neid töid tegema. Niikuinii need ju arvesse ei lähe, aga ma kardan, et nii palju mul ei vea.

Uues kodus pakkisin veidi asju lahti, hostema näitas ja seletas kus miski on jne.

*Väike info minu uue pere kohta. Ma elan nüüd Ann Arboris, mul on hostema, hostisa, 2-aastane hostõde, kass Bella ja koer Felix.


Igal söögivahetunnil said kaks õpetajat tordiga näkku. Nad kogusid sellega aastaraamatu jaoks raha.
Te ei kujuta ette ka kui palju rahvast nende ümber kogunes - kõik muidugi telefonidega filmima.



Meie Elvis :D




20.12.14

Kuna viimased päevad sain hilja magama, siis magasin kaua. Mingi hetk käisime poes, ostsime paar asja. Koju jõudes hakkasime tikuvõileibu Jenny juurde kaasa võtmiseks valmistama.
Veidi enne kuut läksime Jenny juurde. Peale minu hostema oli seal veel paar sakslast ja kõik koos hakkasime küpsiseid küpsetama. Küpsiste küpsetamine jõulude ajal on sakslaste traditsioon. Neid küpsiseid oli väga palju. Koju hakkasime minema alles kaheteist paiku.

Meie Jennyga tegime põhiliselt ainult nutella küpsiseid. Kuna ühe taigna sisse pani ta vähem nutellat kui teise, siis tahtis ta osad küpsised šokolaadiga katta. Me nägime ikka ränka vaeva selle šokolaadi sulatamisega. Kahel korral sulatasime šokolaadi liiga kaua ja tegelikult polnud see ka kõige parem šokolaad. Siis andis üks naine meile Saksamaa šokolaadi - see sulas ilusti. Ja nii me siis jamasime, aga nalja sai palju.


Peaaegu kõik küpsised

Siis kui Jenny juhuslikult avastas, et telekast tuleb ''How I met your mother''

21.12.14

Hommikul/lõunal ärgates oli ainult hostisa kodus. Kui ta tööle läks, siis otsustasin, et praen omale mune. Tore oli omale ise midagi kokata. Eelmises peres ei julgenud ma seda küsidagi.

Mingi hetk tuli hostema koju ja siis hakkasime mu tuba korrastama/ruumi juurde tekitama. Ma ju nüüd jagan tuba.

Kell 22:00 läks hostema tööle ja kutsus minu ka kaasa. Kuna neil on oma firma, siis võivad nad töötada millal ise tahavad.
Väga huvitav öine väljaskäik oli. Enne kui kontorisse läksime, näitas ta mulle natukene Ann Arborit, kooli juurest käisime ka läbi - suur kool on.
Tööle jõudes tegi hostema mulle tuuri ja näitas kõiki asju. Lisaks seletas kuidas töö käib jne. Ma ei rääkinud eelmise hostemaga ka nii palju kui nüüd selle paari päevaga uue hostemaga rääkinud olen.

Sain natukene ise ka aidata - panin kleepse ümbrikutele. Loomulikult oma vabast tahtest. Pärast läksime postkontorisse ja saatsime kirjad ära. Ma ei teadnudki, et siin postkontorid öösiti ka lahti on. Enne võisin ma hostema töö juurest omale brownie võtta, aga postkontoris andsime selle ühele kodutule, kes seal magas. Olgem ausad, temal oli seda rohkem vaja.

Kellaaegadest ei hakka igaksjuhuks rääkima, aga magama sain päris hilja :D Minu jaoks oli see väga huvitav kogemus, sest ega iga ema ei kutsu sind õhtul hilja tööle kaasa. Paljud ei käigi nii hilja tööl.

22.12.14

Ma ärkasin alles peale ÜHTE... Ma ise olin ka väga imestunud, et nii kaua magada suutsin :D
Päev on möödunud koduselt, vaatan arvutist saateid jne.

Midagi pikemalt ei oskagi kirjutada. Homme lähme Ikea'sse Jenny perega, üks pere pidi veel tulema. Ärkama pean juba enne üheksat, ehk olen vist suht laip.

18. detsember 2014

15-18.12.14 Viimane koolinädal enne vaheaega

15.12.14

Kriminalistikas tegime teistmoodi katseid. Ma ei tea, kas õpetaja ise tuli selle idee peale, aga kes iganes tuli, see oli ikka väga nutikas. Nimelt tööjuhendis oli juhtum, kus oli pilt rehvi jälgedest. No muidugi oli kriminaalne juhtum ka sellega - see selleks. Aga õpetajal olid siis erinevad mänguautod, meie pidime nende rehvid selle sama mustaga kokku tegema, millega sõrmejälgi võtad ja siis paberile mustrid tegema. Ning selle järgi otsustama, millise autoga kahtlusalune sõitis.
Nii lihtne, aga samas õpilastele põnev.

Peale tunde ei saanud craft club'i minna, sest kooriga toimus proov.

Tegin läbi joonlaua Jennyst pilti, sellepärast nii oranz

See politseiauto oli meie suur lemmik Jennyga

Koori proovis - Üksinda kodus tuli automaatselt meelde, seal ju ka kirikus lauldes kasutati neid küünlaid



16.12.14

Valitsuse tundi tuli meil mingi mees rääkima valimistest (What's behind elections) ja alguses ma tõesti mõtlesin, et olgu, kuulan ilusti ja süvenen, aga ta oli nii vaikne ja rääkis igavat juttu, et ma loobusin. Ma võtsin hoopis telefoni ja vaatasin Ringvaadet :D No aga tõesti, kui mind juba Eesti poliitika ei huvita, siis mis veel USA omast rääkida.
Ja kui järsku tekiks tahtmine uuesti kuulata, siis pole probleemi, me saime kõik endale pärast presentatsiooni mapid, kus sees on paberilehed slaididel oleva infoga. USAkad raiskavad ikka jubedalt paberit... USA hariliku ja võtmehoidja saime ka - nende eest olen väga tänulik.

Kell 19:00 hakkas koolis kooride jõulukontsert. Ütleme nii, et päris pingevaba see polnud. Alles samas päeval tunnis tegime liikumisi läbi ja õhtul pidime paljusid asju muutma.
Kui sõnad läksidki sassi, siis lihtsalt naeratasin. Õnneks siis teadsin kõik sõnu, kui ainult meie koor laval oli.

See on küll uskumatu kuidas õpilased ei suuda vait olla. Ma pole sellest vist varem rääkinud, aga see on nii tavaline kui proovis kõik pladisevad, siis järsku mõni röögib täiest kõrist ''shut up'' seejärel hakatakse karjuja kallal võtma jne, lõputu nõiaring.
Aga no et isegi esinedes ei suudeta vait olla..uskumatu.

Viimase laulu ajaks tulid publikust vilistlased ka laulma ja seda vaatepilti on raske kirjeldada. Umbes midagi sellist, et kaks inimest pole ammu näinud ja siis hakatakse kõva häälega muljetama, aga kõik käitusid nii. Ma lihtsalt seisin tummalt ja mõtlesin, et kuhu ma sattunud olen.
Kohe kui laul läbi sai, hakkasid kõik omavahel jälle rääkima, lavalt minema mindi jutustades, mõni läks trepist alla, mõni läks lava taha. See oli hullem kaos. Ei mingit ametlikku lõpetamist.
Kui autosse läksin, siis tundsin kuidas pea valutab. See ei läinudki õhtu jooksul üle, alles järgmine hommik oli hea olla.


Sellised olid meil rinnas esinemise ajal


17.12.14


Valitsuses oli töö, ma geenius andsin lehed mida võis töö ajal kasutada ja kust sai kõik vajaliku info, enne tööd just õpetajale hinnata :D

Koori tunnis täitsime vastukaja lehte kontserdist, ühe tüdruku telefon kadus ka ära. Tunnis me seda ülesse ei leidnud, ma praegu ei teagi, mis sellest saanud on.

Kriminalistikas oli asendusõpetaja ja pidime iseseisvalt ühte lehte täitma. Nii hea kui seal tunnis ka vahest asendusõpetajad on, sest siis saab muusikat kuulata.

Peale kooli skypesin empsiga ja hakkasin vaikselt asju kokku pakkima.
Õhtul jõudsin hilja voodisse, sest vaatasin laulu- ja tantsupeo videoid. Mitte, et ma varem polnud, aga siin olles olen ikka palju patriootlikumaks muutnud.

Käisin lõunapausidel raamatukogus abi küsimas heegeldamise jaoks ja Jenny oli mõlemal korral ka seal oma inglise keele klassiga ja stalkis mind

18.12.14

Koori tunnis toimusid õppused. Õnneks ei pidanud õue minema, tegime läbi hoopis sellist situatsiooni, kui keegi peaks näiteks relvaga kooli tulema.
Lisaks näitas õpetaja videot meie esinemisest, aga mina vaatasin rohkem PG võimlemispeost otseülekannet. 

Kriminalistikas pidime jälle ''mõrvapaika'' uurima, millega eelmine päev alustasime. Jennyga olime mõlemad nii väsinud sellest koolist, et rohkem oigasime seal ja rääkisime niisama juttu.

Koju tulles pesin veidi pesu. Täiesti lõpuni ei jõudnud, enne tuli hostema koju ja pesi ülejäänud asjad masinaga ära :D

Kuna ma vahetan hostpere ja homme (reedel) lähen juba ära, siis andis hostema mulle täna jõulukingid. Ma tean - imelik, et me nii hästi läbi saame, et jõulukingid isegi sain jne. Võib-olla millalgi räägin sellest pikemalt.

Ülejäänud õhtu möödus jõulukinke kokku pannes ja kaarte meisterdades. Nüüd käisin veel dušši all, kell pool 3 läbi.. hommik tuleb raske.

Marleeni pakk jõudis kohale, sain oma lemmikud krõpsud ka :)


Kohver on juba täis ja nii palju asju on veel pakkimata

Väga palju head kraami sain

Nii huvitav, saan juukseid ''värvida''

14. detsember 2014

Nädalavahetus

13.12.14, laupäev

Hommikul magasin kaua. Siis kui ülesse tõusin sõin juustuvõileiba musta leivaga :) Oleks juust ka olnud nagu Hollandi leibjuust või midagi sarnast, oleks olnud super!

Kohe hommikul oli selline tunne, et tahaks kogu päeva kodus veeta, pole vaja kusagile minna. Nii ma siis olingi oma toas, arvutis ja lisaks ka õppisin.

Pärastlõunal tahtis hostema Walmarti minna ja küsis, kas tahan ka kaasa minna. Kuna mul oli kooli paberitele uusi mappe vaja, siis läksin kaasa. Enne Walmarti käis hostema apteegist läbi. Sel ajal, kui ma teda autos ootasin, saatis Jenny sõnumi, et kas tahan kirikukontserdile minna. Kuna kellaaeg sobis, siis nõustusin.

Peale Walmartis käiku kiirustasime ruttu ühe söögikoha drive-in'i, tellisime toidu ja sõitsime koju.
Jõudsin ilusti söödud ja poole 7 paiku tulidki Jenny hostema ja Zoega mulle järgi.

Kontsert toimus Bethany Bible kirikus, seal samas hoones käib Zoe lasteaias ka. Kontsert ise oli ilus. Alguses laulsid lasteaialapsed, hiljem täiskasvanud. Palvetamist oli päris palju, lisaks pidi ka publik mõnda laulu kaasa laulma. Koor oli väga heal tasemel. Kokku kestis üritus tund ja 30minutit, aga see aeg läks väga ruttu.

Walmartis hostema oodates oli igav ja otsustasin jõuluvanast pilti teha



14.12.14, pühapäev

Hommikupoolik oli tavaline nagu ikka. Veidi skypesin empsiga ja rääkisin Mammuga.

Pärastlõunal läksime hostema ja Jennyga spordikeskusesse. Hostema läks alguses jõusaali, meie Jennyga aga kohe basseinidsesse. Mõnus pühapäevane pärastlõuna oli, une ajas täiega peale hottubis või ''jões'' olles.

Tagasiteel sõitsime ühest naabruskonnast mööda, et jõulutuledes maju näha. Sellepärast tulime tagasi sellist teed pidi, kus polnud ühtegi maja ja me nägime täiega palju kitsesid.

Jep, Jenny võttis telefoni kaasa. See ehitis (ei tule paremat sõna meelde) seal paremal tuletas meelde Jurmala veeparki, sest minu meelest on seal samasugune (üleval suur tünn mis täitudes ümber läheb jne)

13. detsember 2014

Pakk Eestist & pildid toast

PS: Päris palju uusi postitusi tegin täna!

Reedel juhtus ikka palju asju.. pean silmas just seda, et viimased postitused on kõik reedesest päevast. Aga jah, lisaks sain ka lõpuks oma paki kätte!!!


Panin ühe piparkoogi ka pildile, et ikka kõik asjad esindatud oleks :D
(pisikesed martsipanikujud ja kookospallid jäid küll välja)

Aitäh ema ja vanaema :)


Kuna positus tuleks muidu väga lühike, siis mõtlesin ka lõpuks näidata pilte oma toast. Tean omast kogemusest, et kõige põnevam on teiste blogisid lugema hakates näha, milline näeb välja nende kodu. Ja mina pole mitte midagi näidanud :/ Võtsin siis ennast lõpuks kätte ja tegin ära need pildid.






Vannitoast siis ka üks pilt

12.12.14 Community christmas party

Reedel kella nelja paiku läksime Rona ja Jennyga John F. Kennedy põhikooli, kus toimus vaesematele peredele mõeldud jõulupidu. Ürituse eestvedajaks oli Northline church ning meie olime seal siis kui vabatahtlikud.

Me arvasime, et üritus algab varem, sellepärast läksime varem kohale ning meil polnud alguses väga midagi teha. Istusime Jennyga ruumis, kus pärast pilte tehti ning rääkisime juttu. Selles klassis olid täpselt sellised lauad nagu filmides.
Hiljem rääkisin ühe mehega juttu, küsis minult palju küsimusi. Üldse saime Jennyga paljudega rääkida, kõik tutvustasid ennast jne.

Lõpuks oli aeg kõikidel vabatahtlikel koguneda. Kuna see üritus kiriku korraldatud, siis kõigepealt palvetati ja alles siis jagati kätte ülesanded.

Ka peale ülesannete kätte jagamist polnud meil algul väga midagi teha, sest peresid veel polnud. Lasime siis endale väiksed näomaalingud teha.

Vabatahtlike ülesandeks oli perekondi igatepidi teenindada. Viisid neile sööki/jooki lauale. Spordisaalis tegelesid lastega, viisid nad näomaalingusse või läksid batuudile kaasa kui laps soovis. Kohal oli ka kloun, kes lastele õhupallidest igasugu loomi/mõõku meisterdas. Lisaks nagu enne mainisin, oli ka pildistamiseruum, kus üks vabatahtlikest perekondadest pilte tegi.

Mingi hetk kui niisama ringi kõndisime Jennyga, tuli meie juurde üks poiss ja tutvustas ennast. Mäletan ainult ta perekonnanime - Kirby. Hiljem kui üks naine lastele muinasjuttu luges ning meil nö vaba aeg oli, siis istusime ka kolmekesi laua taga ja rääkisime juttu. Üks tüdruk tõi meile veel pizzat. See oli nii hea, kindlasti ka sellepärast, et me polnud ju ise midagi söönud.

Peo lõpus tuli lastele loomulikult ka jõuluvana. Ma küll ise seda hetke ei näinud, kui jõuluvana neid pakke jagas.


Päris palju kinke






Esimene pilt, mis Jennyst tegin on see paremal. Appi kuidas me naersime. Jenny: ''Said hea pildi v?'' Ja siis ma näitan talle neid jalgu.. :D :D :D

Jõuluvana

Jenny - inimene, kes on võimeline tegema miljon erinevat liigutust/näoilmet. Ma tõesti ei mäleta, mida Kirby ütles, aga kindlasti polnud see nii hull kui võiks arvata Jenny nägu vaadates :D

:D

Siis kui asju kokku pandi, aga meie ikka juttu rääkisime

A church where people matter - oojaa, mind pani mõtlema, et kust see kirik nii palju raha küll saab. Kindlasti on enamus annetused.