22. detsember 2014

19-22.12.14 Kool & uus pere

19.12.14

Kooritunnis toimus talent show moodi üritus. Õpilased kes tahtsid võisid oma lauluoskusi teistega jagada. Õpetaja ise oli ennast Elviseks teinud ja laulis, päris naljakas oli. Õpetaja oli ka küpsiseid ostnud ning kaunistuseks igasuguseid purusid. Väga mõnus tund oli.

Kriminalistikas läksime jälle teise klassiruumi ''mõrvapaika vaatama'' ja ka siis toodi meile küpsiseid. Igaüks sai kaks küpsist, ma mõtlesin, et kes küll neid jõudis teha. Üks tüdruk, kes kriminalistikas käib, tal on kokanduse tund ja ta rääkis, et kõik õpilased küpsetasid neid kolm päeva järjest. Minu meelest väga tore traditsioon.

Ma ise arvasin, et see on mu viimane päev selles koolis. Jagasin sõpradele ja õpetajatele šokolaadi. Igas tunnis võtsin vabalt, koju jõudes viskasin kõik valitsuse, matemaatika paberid ära jne.

Kodus pakkisin viimased asjad ära, panin hostpere kingituse kuuse alla. Hostema jõudis veidi enne kuut koju, sõime veel õhtusööki ja rääkisime juttu. Nad oleksid nagu eiranud fakti, et kohe-kohe lähen ära.

18:15 paiku tuli tugiisik järgi. Hostema oli väga veider, tegi mulle ''pooliku kalli'', nagu tema seda nimetas, kuna ta pole ''kallistaja tüüp''. Kui tahad kallistada, siis kallista, kui ei taha, siis ära hakka mingit poolikut kallistust tegema - puhtalt minu arvamus. Lisaks hakkas hostema tugiisku ees rääkima, kuidas nüüd on hostvennal koolis paberitega kõik korras ja, et nüüd on tal rohkem aega. Nagu koolist koju tulles oleks ta kogu aeg paberitega tegelenud.
Lisaks plaanivad nad võib-olla juba uut vahetusõpilast võtta..Tegelikult mis sellest ikka enam rääkida.

Adelheidiga (minu uus hostema) pidime kokku saama Tim Hortons'is. Teel sinna küsisin tugiisikult kooli kohta, ta ei teadnud midagi. Ta ei teadnud isegi seda, kas lähen ikka Pioneer High School'i.
Pärast Adelheidiga koju sõites selgus, et ma pean semestri lõpuni Belleville koolis käima. Mulle ei öelnud keegi midagi.. Jenny on muidugi väga õnnelik, sest siis ei pea ta üksi koolis käima ja ei ole enam nii lost nagu ta kõigile kurtis :D Ma ise ei teagi, kas mul on hea meel või mitte. Tore, et Jennyt näha saan, samas mõtlen, et seda vähem on mul aega end uues koolis sisse seada. Lisaks pole mul enam ühtegi matemaatika või valitsuse paberit, ehk ma ei tea kuidas need final tööd lähevad. Adelheid pidi kooliga rääkima, see oleks super, kui ma ei peaks üldse neid töid tegema. Niikuinii need ju arvesse ei lähe, aga ma kardan, et nii palju mul ei vea.

Uues kodus pakkisin veidi asju lahti, hostema näitas ja seletas kus miski on jne.

*Väike info minu uue pere kohta. Ma elan nüüd Ann Arboris, mul on hostema, hostisa, 2-aastane hostõde, kass Bella ja koer Felix.


Igal söögivahetunnil said kaks õpetajat tordiga näkku. Nad kogusid sellega aastaraamatu jaoks raha.
Te ei kujuta ette ka kui palju rahvast nende ümber kogunes - kõik muidugi telefonidega filmima.



Meie Elvis :D




20.12.14

Kuna viimased päevad sain hilja magama, siis magasin kaua. Mingi hetk käisime poes, ostsime paar asja. Koju jõudes hakkasime tikuvõileibu Jenny juurde kaasa võtmiseks valmistama.
Veidi enne kuut läksime Jenny juurde. Peale minu hostema oli seal veel paar sakslast ja kõik koos hakkasime küpsiseid küpsetama. Küpsiste küpsetamine jõulude ajal on sakslaste traditsioon. Neid küpsiseid oli väga palju. Koju hakkasime minema alles kaheteist paiku.

Meie Jennyga tegime põhiliselt ainult nutella küpsiseid. Kuna ühe taigna sisse pani ta vähem nutellat kui teise, siis tahtis ta osad küpsised šokolaadiga katta. Me nägime ikka ränka vaeva selle šokolaadi sulatamisega. Kahel korral sulatasime šokolaadi liiga kaua ja tegelikult polnud see ka kõige parem šokolaad. Siis andis üks naine meile Saksamaa šokolaadi - see sulas ilusti. Ja nii me siis jamasime, aga nalja sai palju.


Peaaegu kõik küpsised

Siis kui Jenny juhuslikult avastas, et telekast tuleb ''How I met your mother''

21.12.14

Hommikul/lõunal ärgates oli ainult hostisa kodus. Kui ta tööle läks, siis otsustasin, et praen omale mune. Tore oli omale ise midagi kokata. Eelmises peres ei julgenud ma seda küsidagi.

Mingi hetk tuli hostema koju ja siis hakkasime mu tuba korrastama/ruumi juurde tekitama. Ma ju nüüd jagan tuba.

Kell 22:00 läks hostema tööle ja kutsus minu ka kaasa. Kuna neil on oma firma, siis võivad nad töötada millal ise tahavad.
Väga huvitav öine väljaskäik oli. Enne kui kontorisse läksime, näitas ta mulle natukene Ann Arborit, kooli juurest käisime ka läbi - suur kool on.
Tööle jõudes tegi hostema mulle tuuri ja näitas kõiki asju. Lisaks seletas kuidas töö käib jne. Ma ei rääkinud eelmise hostemaga ka nii palju kui nüüd selle paari päevaga uue hostemaga rääkinud olen.

Sain natukene ise ka aidata - panin kleepse ümbrikutele. Loomulikult oma vabast tahtest. Pärast läksime postkontorisse ja saatsime kirjad ära. Ma ei teadnudki, et siin postkontorid öösiti ka lahti on. Enne võisin ma hostema töö juurest omale brownie võtta, aga postkontoris andsime selle ühele kodutule, kes seal magas. Olgem ausad, temal oli seda rohkem vaja.

Kellaaegadest ei hakka igaksjuhuks rääkima, aga magama sain päris hilja :D Minu jaoks oli see väga huvitav kogemus, sest ega iga ema ei kutsu sind õhtul hilja tööle kaasa. Paljud ei käigi nii hilja tööl.

22.12.14

Ma ärkasin alles peale ÜHTE... Ma ise olin ka väga imestunud, et nii kaua magada suutsin :D
Päev on möödunud koduselt, vaatan arvutist saateid jne.

Midagi pikemalt ei oskagi kirjutada. Homme lähme Ikea'sse Jenny perega, üks pere pidi veel tulema. Ärkama pean juba enne üheksat, ehk olen vist suht laip.

7 kommentaari:

  1. Hmm. Oleks nagu igat postitust suure huviga oodanud ja lugenud.. Aga pole kuskil kohanud, et mis sul eelmise hostperega juhtus?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    2. Jaa, tõsi, et pole seda varem blogis maininud. Ma lihtsalt ei tahtnud seda terve maailmaga jagada seni kuni kõik veel 100% kindel polnud.
      Lühidalt kokkuvõttes: *Hostemal polnud aega, et mind kusagile viia-tuua, augustist saadik rääkis, kuidas hostvend peab omale kohe load tegema. Loomulikult on need siiamaani tegemata. Hiljem läks küll asi veidi paremaks, aga kuna ta oli selline karm ja otsekohene, siis lõpuks ma lihtsalt kartsin temalt küsida, et kas ta saab mind kusagile viia või midagi, sest tal oli oma ''päevaplaan'' mida sassi ajada ei tohtinud ja eelistasin, et Jenny hostvanemad mind peale võtaks/koju tooks.
      *Keegi meil külas ei käinud, meie kellegile külla ei läinud. Neil lihtsalt polnud tuttavaid, nad ei teadnud isegi kes nende naabrid on. USAs on ju väga populaarne, et saad naabritega hästi läbi.
      *Siis kindlasti ka see, et tegelikult olid vanemad just lahutanud ja mõnel päeval ilmus järsku mees välja, siis oli jälle läinud. Minu jaoks tekitas tema kohalolek pigem ebamugavust, sest mulle oli ta kui võõras. Aga näiteks pulmas olime koos nagu üks suur õnnelik perekond. Jõulud olevat nad vist ka koos veetnud..
      *Hostvennaga mingit suhtlust polnud. Isegi koos koolibussist maha tulles läks ta kiirelt kõndides ees minema. Vahest rääkisime ja ainult nii palju, et ma küsisin, kuidas koolis läks jne. Lõpuks andsin lihtsalt alla, sest mul oli tunne, nagu tal on sügavalt savi, kas ma olen seal peres või mitte. Kuigi tema pärast nad vahetusõpilase võtsid, vähemalt nii hostema väitis, mulle jäi küll mulje, et see oli pigem hostema soov. Hostema põhjendas seda sellega, et ta on väga arg. Tegelikult on hostvennal mingi haigus, raudpolt kindel, sellest saab kohe aru, sest ta ei vaata sulle üldse otsa, pilk on kogu aeg mujal kui sinuga räägib.
      Samas emaga, kellega ta ennast mugavalt tunneb, vaidles ta kogu aeg. Lisaks tegi inimesi maha ja rääkis kui alaarenenud ja totakad kõik on. Mis ajas mind vahest ikka nii vihale, kuna ta ise pole ka kõige tervem, mingi mees käib teda isegi õppimistega aitamas, ja siis võtab ta kusagilt õiguse kõiki maha teha.
      *Ja see üleüldine negatiivsus mis neis mõlemas oli. Kui pidimegi kusagile minema, mida ei juhtunud küll sageli, siis hostema ohkis ja oigas, et kuidas ta ei taha minna ja et oleks see juba läbi. Loomulikult ei tekitanud see minus tahtmise kusagile minna.

      Tuli vist päris pikk, aga said nüüd veidikenegi aimu, kellega ma elasin.

      Kustuta
  2. Tahaks ka teada, miks vahetasid pere?:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eelmisest kommentaarist leiad hulganisti näiteid :)

      Kustuta
  3. See perevahetus tuli küll väga äkki jah, arvasin juba, et mõni postitus lugemata jäänud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mhmh, ma lihtsalt jah blogis seda ei maininud. Ma tegelikult mõtlesin juba nii oktoobrikuus, et tahaks pere vahetada, aga siis ikka hakkad mõtlema, et äkki ise reageerid üle jne ja sinna paika ma selle mõtte jätsingi.
      Aga novembri lõpus võtsin asja siiski kätte.

      Kustuta