24-25.08.14 Kool / Ujumine

25.08.14

Päev algas sellega, et Jake ja hostema panid istumiseks laudu paika ja mina tõmbasin umbrohtu kivide vahelt. Jake ütles, et kui tema peaks sattuma põrgusse, siis rohimine on tema põrgu, aga mulle just meeldib see töö.

Natukese aja pärast tulid Jade, Amber ja nende vend koos emaga siia. Stevi oli ka koos nendega.  Jade valmistas sidrunimahla ja meie kaunistasime oma joogitopse, et pärast enda oma ära tunneks.

Nii umbes tunni pärast hakkas rahvas jõudma, meid oli kokku ikka päris palju. Alguses sõime, siis käisime järves ujumas. Poisid hüppasid kõrgelt sillalt alla, alguses jalgpalliga nii et pidi õhust palli kätte saama. Hiljem isegi selle palliga, millega väiksed tavaliselt ringi hüppavad. (hüppepall?!) See oli väga naljakas. Ma suutsin ka lõpuks julguse kokku võtta ja hüpata. Hostema küsis ühe poisi, Jacobi, koos minuga hüppama, et nii hirmus poleks :D Nüüd olen nagu hostema, ehk saan vähemalt öelda, et olen sealt alla hüpanud.

Hiljem kutsus see sama poiss kõiki võrkpalli mängima. Meil on naabriks 13-aastane tüdruk Trudy ja tal on võrkpalli võrk hoovi peal. Seal me siis mängisime, mingi hetk tuli Trudy ise ka sinna, siis oli natukene naljakas, et a jou, tahad ka mängima tulla v?

Õhtul seitsme paiku läksime tüdrukutega (Jade, Amber, Stevi) Frosty Boy'sse, sest neil oli seal oma ujumistiimi tüdrukutega kokkusaamine. Ma läksin kaasa kuna otsustasin, et liitun ujumistiimiga. Väga palju meid seal polnud. Treener tuli ka sinna koos oma väga väikese beebiga. Ma pole reaalselt varem nii väikest titte näinud.

Tagasi tulles olid kõik veel siin. Väljas oli juba hämar ja kõik hüppasid jälle vette. Amber ja Stevi otsustasid riietega sisse hüpata, mina sellega kaasa ei läinud. Küll aga tõmbasid nad Jade kaasa, tegelikult Nate pidi teda seljatagant lükkama, aga siiski :D

Ma üritan millalgi kodust ka natukene pilte teha

25.08.14

Üheksa ajal koputas hostema mu uksele ja küsis, kas ma tahan tema ja Jakega ülikooli kaasa minna. Ma otsustasin minna. Tegelikult on Jake senior, aga mingit tundi mis ta võtta tahtis, et keskkool ära lõpetada, oli meie koolis väga kerge variant ja seega otsustas ta selle tunni ülikoolis võtta. Ülikoolilinnak oli ilus ja suur. Hostema arvas, et äkki ma otsustan Ameerikasse ülikooli ka tulla, aga ma tean juba praegu, et seda ei juhtu. 10 kuust siin mulle täitsa piisab, vähemalt praegu arvan ma nii. Mitte et mulle siin ei meeldiks, ma lihtsalt ei elaks seda üle kui oma perekonda nii kaua ei näeks :D

Eastern Michigan University

Tagasiteel käisime Taco Bell'i dirve-in'ist läbi. Kodus sõime ruttu oma söögid ära ja siis suundusime hostemaga kooli. Poole tee peal tuli talle meelde, et täna tehakse ju minust pilti ID kaardi jaoks. Ma mõtlesin, et okei, las olla mul siis krunn peas ja topipaelad ei olnud ka tegelikult 3 sõrme laiused. Siis tuli talle meelde, et seda pilti kasutatakse ka aastaraamatus. AGA me ei pidanud siiski tagasi minema, sest seda pilti saab uuesti ka teha, ehk täna tegin ma pildi ainult ID kaardile. Täna oli koolis veel hullem järjekord kui tookord, ulatus lausa õue välja.

Kui pilt tehtud sai, saime veel ühe mu õpikutest kätte ja siis näitas hostema ära, kus mu klassid on. Oma kappi ma veel ei tea.

Valitsuse tund toimub siin

Lauluklass

Ma jäin pärast seda veel kooli, täpsemalt ujulasse. Täna oli päev kui saime oma võistlustrikood kätte. Lisaks proovisime soojendusdresse. Ma mõtlesin, et neil on täna lihtsalt tavaline trenn mida ma vaatama lähen, aga ei, täna olid juba võistlused teiste koolidega.
Kui nad sooja tegid, tundus see juba raske, kuna nad ujusid väga palju pikkusi järjest. Nii paljudega kui ma täna rääkisin, siis nendest kõik ütlesid, et alguses pidigi raske olema.

Ei ole just kõige parem pilt

Jake ja hostema tulid ka seda võistlust vaatama. Kuna homme hommikul arvatavasti kella 8-10 on trenn, siis pidime me mulle veel trikood ostma minema. Kooli ajal on meil vähemalt üks kord nädalas ka hommikul poole kuue paiku trenn. Sounds great.. :D Pärast seda sõitsime Wendy's drive-in'ist läbi ja tulime koju.

Selletõttu, et õues on soe ja toas on konditsioneeride pärast jääkülm, olen ma omale köha saanud. Loodan, et asi läheb öö jooksul paremaks, sest ega ujumine seda küll paremaks ei tee, pigem hullemaks.

Bridal shower / Alli & Matt

Nagu pealkirjast näha, käisin ma täna oma esimesel Ameerika bridal showeril. Minu hostisa vennapoeg hakkab abielluma ning sellepärast korraldati selline üritus, kuhu me hostemaga läksime. See toimus ühes väga suures kirikus ning kohal olid ainult naised, välja arvatud peigmees muidugi.

Vasakul minu pandud see lilla pael, aga lõpuks pani hostema nad hoopis üksteise otsa

Autost tehtud pilt

'

Saime endale pärast need küünlad, win-win

Võitsin omale käteseebi, tegelikult üks naine võitis, aga ta andis oma auhinna mulle :)

Avasid kinke

Pärast showerit käisime toidupoest läbi. Koju tulles käisime Jakega ujumas ja natukene tegime aeda korda, sest homme toimub ujumistiimi mingisugune istumine siin.

21-22.08.14 / Tunniplaan

21.08.14

Pikka juttu ei tule, sest raske juba meenutada ja pilte ma ka sellel päeval ei teinud.

Kohe, kui kohale jõudsin, läksime me hostema ja Jakega välja sööma. Siis tulime koju, mulle näidati mu tuba ja muud vajalikud asjad ära. Mingi aeg andsin oma kingitused üle, mida nad pole siiani uurinud/söönud. Hiljem käisin ka järve vaatamas. Pärastlõunal läksime elektroonikapoodi, sest mu läpaka laadija ots oli liiga suur ja see ei sobinud adapterisse. Esimeses poes seda polnud, selle kõrval asus väiksem pood ja me kõik olime kindlad, et sealt me seda ka ei saa, aga õnneks saime. Nüüd on mul USA laadija.

Poes veetsime päris kaua aega, kuna hostema läks samal ajal bridal shower'i jaoks kinki ostma. Õhtusööki läksime samuti välja sööma, siis nägin hostisa ka ära. Söögikoha nime ma jälle ei mäleta, aga igatahes seal võisid sa süüa pulkade või kahvliga ja toidu said endale ise kokku mixida ja samuti vaadata, kuidas seda valmistatakse.

22.08.14

Hommikupoole läksime kohe kooli, sest Jake pidi oma tunniplaani korda saama. Samal päeval oli ka pildistamine mingi kaardi jaoks, mille iga õpilane saab. Ka mina pidin oma tunniplaani teada saama, aga alguses tegime me Jake asjad ära, sest ma ei teadnud, et mul läheb ka passi vaja ja hostisa pidi selle ära tooma. Selleks, et sa koolitöötajaga oma tunniplaani saaksid muuta, pidid sa oma nime administraatori juures kirja panema ja selleks ajaks kui me lõpuks minu asju ajama saime hakata, oli sinna tulnud väga palju õpilasi. Aga me ootasime ära, sest esmaspäeval pidavat veel rohkem õpilasi olema. Me peame siiski ka esmaspäeval (kui ma õigesti mäletan päeva) koolist läbi käima, kuna ma ei saanud õpikuid ja ka pildistamine oli selleks ajaks lõppenud, kui me omadega valmis saime. Võibolla teen siis ka seestpoolt koolist pilte.

Minu tunniplaan:

German/ Saksa keel (Mul oli valida, kas hispaania või saksa keel ja Müller võiks ju osata veidikenegi saksa keelt)
Multicultural Literature/ Inglise keel
Government/ USA valitsus
Concert choir A/ Koor
Geometry/ Matemaatika (See pidi olema kõige lihtsam, ehk saan ükskord eluski oma teadmistega hiilata)
Forensic Science/ Kriminalistika

Pärast kooliskäiku tulime kodunt läbi, tegime võikusid kaasa ja läksime hostemaga juuksurisse. Mul endal polnud midagi vaja teha, aga tundus huvitav minna kaasa ja näha, milline see salong välja näeb. Mulle tekitas küll veidi filmiliku tunde. Sisse astudes nägid sa kohe töötajaid ja seal samas olid ka ootetoolid ajakirjade ja nätsumasinatega. Lisaks olid aknaklaasidel 'open' sildid jms. Töötajad olid ka toredad, nii et soovitan läbi astuda, kui Bellevillesse satute :D Pärast seda sõitsime veel koolist läbi, esialgu mõttega, et ma saaksin väljast mõned pildid teha, siis aga nägime võrkpallureid ja rääkisime veidi nende treeneriga. Ma nüüd ei teagi, kas ma liitun ujumistiimiga ja sellega saaksin ma ka võistlustel käia või võrkpallitiimiga ja siis ma ilmselt võistlustele ei saaks, sest nad on väga profid ja pingutavad palju, et sinna tiimi kuuluda.
Õhtul vist väga midagi ei toimunudki, vaatasime telekat ja sõime õhtusööki.

Tegelikult on seal suur jalgpalliplats, aga me lähemale ei läinud

Minek

Öösel ma üldse magama ei läinudki. Emps hakkas kell 2 öösel mulle veel kanafileed praadima :D Veerand nelja paiku hakkasime juba Tallinna poole sõitma, see oli väga vinge autosõit, sest õues oli kottpime ja kogu aeg välku lõi.
Lennujaamas aitas üks töötaja mul check-in'i ära teha. Ja siis me seisimegi niisama ja ootasime, kuni kell saab nii palju, et ma võiksin turvaväravatest läbi minna.

Minu kõige õnnestunum pilt Eestist

Tallinn-Frankfurt lend kestis 2 ja pool tundi. Söök oli päris okei. Kui Frankfurti jõudsime, võttis üks vabatahtlik meid vastu - naine, maksimum 1.40cm pikk. Ta juhatas meid kuhu minna ja rohkem me teda ei näinudki. Me tahtsime kohe Starbucksi minna, aga see asus teisel pool turvakontrolli ja meil SOOVITATI minna Coffee Fellows'i. Caps Lock kuna see oli KOHUTAV. See soovitaja oli raudselt mingi tuttav või vähemalt mingit moodi pidi ta sellest kasu saama, sest niisama ei saa sellist jõledust soovitada. Juba teenindus oli halb, ilmselgelt see naine ei sobi klienditeenindajaks. Siis käisime mingist pagariletist läbi, see sai, mis ma ostin, oli väga hea. Lisaks ostsin omale 4€ vee, võtsin vitamiinivee apelsinimaitsega, (ülimalt oluline) otsustasin selle kausuks kuna tavaline vesi oli juba üle 3€. Siis istusime maha, teised laadisid oma elektroonikat ja ootasime lendu.

Frankfurt-Washington lend kestis üle 8 tunni. Frankfurdis piletikontrollis küsiti minult, et kas ma olen sakslane - jeje, Müller :D (Jah, Thomas Müller mul hea sugulane ja särgid värgid) Hea, et seal lennukis ekraanid olid, nii palju filme sain ära vaadata, mida kinno pole vaatama läinud. Washingtonis läksime eestlastega lahku, ainult meie Keniga läksime koos kuna talle tuli hostisa lennujaama vastu ja mina pidin ööbima ühes Washingtoni hotellis.

Siin järjekorras veetsime Keniga ikka päris kaua aega

Lennujaamas, kui kõik tähtsad kohad olid läbitud ja ´Exit´ silt juba paistis, läksin ma oma viimasesse turvakontrolli, kus ma tegin oma elu suurima vea. Nimelt mees küsis, et kas mul on kohvris süüa, ma ütlesin, et kommid. Siis küsis, et kas see on kõik? Ma siis meenutasin ja ütlesin, et vorst ja leib on ka. Vorst talle ei sobinud ja ta saatis mu teise ruumi, ühte järjekorda seisma. Ma seisin seal mitu minutit ja kui lõpuks minu kord oli, selgus, et ma olin kogu selle aja vales järjekorras seisnud. Sealt saadeti mind siis teise kohta, kus nad mu kohvri läbi vaatasid ja lõpptulemuseks oli see, et ma jäin oma vorstist ilma. Nagu mu ema ütles - loodame, et see oli juba halvaks läinud :D

Kui ma lõpuks sealt siis minema sain, läksin ma vaatama, et kuhu ma minema pean. Lõpuks tuli minu juurde jälle üks 1.40cm pikkune naine, YFU vabatahtlik. Ta tellis meile autobussi, millega me hotelli sõitsime. Ma sain minna oma tuppa, kuni tellitud söök kohale jõuab. Selgus, et ta oli hotelli tulnud koos oma ema ja tütrega. Sööma läksime alla, enne seda saime liftide ees kokku - see oli nii veider, sest ma olin nagu hiiglane nende kõrval. Sõime pizzat ja kanatiibu ning rääkisime niisama juttu. Hea, et ma bikiinid kaasa võtsin, sest pärast läksime me vabatahtliku ja ta tütrega basseini ujuma. Seal oli hot tube ja tavaline bassein - ahh kui hea nendes vaheldumisi käia oli :D :D Hommikul pool 6 oli juba äratus, et me õigeks ajaks lennujaama jõuaks.

Washington-Detroit lennuk pidi väljuma kell 8, aga ma pidin ootama kolm tundi, sest lennukiga oli mingi probleem. Lennuk oli hea pisike.

Aitas minu kolme tundi üle elada - Caramel frappuccino

Shout-out to Jake, kes mulle öösel seda valmistama pidi

Viimased tunnid Eestimaal

Alles oli 8. august 2013 ja ma läksin valimispäevale, sees keeras hullemini kui tivolis. (tegelikult pole üldse põhjust karta) Ning nüüd on jäänud ainult 2 tundi ja ma pean hakkama lennujaama poole sõitma. Aeg läheb ruttu. Mulle pole see ikka veel kohale jõudnud, et ma lähen paari tunni pärast Eestist minema ja mitte nädalaks-kaheks, vaid kümneks kuuks..

Viimastel päevadel olen ma mõelnud, kui palju mul on tegelikult vedanud, et ma saan täna ära lennata. Meie USAkate grupist jääb lausa 4 tükki maha, kuna neile pole pere leitud. USAs on perede leidmine alati probleemiks olnud, aga kunagi pole see nii palju eestlasi puudutanud. YFU USA kodulehelt saab näha õpilasi, kellel veel pere pole ja no täiesti lõpp, kui palju neid sakslasi on.

Kes oleks osanud arvata, et 3 aastat hiljem täitubki

Pakkimine

Eile alustasin lõpuks ka pakkimisega ja nii umbes pool tundi tagasi lõpuks lõpetasin. Kohver kaalub ainult 15kg (lubatud on kuni 23kg), mistõttu otsustasin talvejope ka juba kaasa võtta. Käsipagas on 7kg. Väga lihtsalt läks see pakkimine, ma kartsin hullemat.

Kingitused perele + leib

Ema tegi täna punasesõstra pisarakooki - nime poolest väga õige ajastus