Jalgpall / Kino & shoping

30.08.14

Postitusi alustada on nii raske, ei taha ju kogu aeg samamoodi ka alustada, igatahes..laupäeval toimus Ann Arboris Michigani ja Appalachian state jalgpallikohtumine. Ei mäletagi mis kell me kodust välja läksime, igatahes jällegist vara, Jacob (hostvend) jäi veel magama. Mina, hostema ja teine Jacob hakkasime aga Ann Arborisse sõitma. Päris palju maad enne staadioni pidime auto ühte parklasse jätma ja sealt edasi viidi kõiki kollaste koolibussidega kohale.

Meie kooli lacrosse tiim käib sellistel mängudel pealtvaatajaid toitlustamas ja kuna minu hostema käib ka seal kogu aeg, siis läksin ka kaasa. Seal oli nii palju erinevaid putkasid. Ma usun, et seal oli teiste koolide õpilased/lapsevanemad ka, vaevalt, et seal professionaale üldse oli. Kunagi olevat meie kooli jalgpallitiim ka seal käinud, aga neil tekkis mingi konflikt ja nüüd saab ainult lacrosse tiim käia. Lapsevanemad teenivad sellise asjaga raha, millega nad koolis spordimakse maksavad. Hostema rääkis mulle ka sellest, aga natuke keeruline jutt ja meil ju pole sellist asja Eestis.

Alguses aitasin ma popcorni karpe valmis seada. Vahepeal aitasin hot doge ja muid võileibu valmistada. Pärast oli põhiliseks tööks friikartulite ja kananagitsate karpidesse panemine ja lettidele viimine. Lastest olid kõik ainult poisid, seega nalja sai palju :D

Minu jaoks on see nii veider, kuidas inimesed hakkavad minuga rääkima ja arvavad, et ma kohalik. Ma üritan siis alati hästi vastata, et ei jääks muljet, et mingi välismaalane. Pole aimugi, miks ma tahan, et neile selline mulje jääks.
Mingi mees kõndis näiteks seal mängudel minust mööda, kui mul joogipaus oli ja küsis midagi ''...do they?'' Ma mingi naerdes ''I have no idea'' Ta naerdes ja õlgu kehitades ''me neither'' See ajas mind naerma, sest ma ei saanud üldse arugi, mida ta küsis, aga minu vastusega jäi ta rahule :D

Selle pildi võtsin internetist

Enne mängu

Kaks tüdrukut leidsid selle pileti ja andsid minu kätte, ma ikka pidin alles jätma :D

Viie paiku hakkasime tagasi tulema. Minu meelest pole need koolibussid üldse nii ebamugavad nagu kõik räägivad. Kui koju jõudsime, tahtis hostvend midagi teha ja seega otsustasime kinno minna. Teine Jacob mainis filmi ''Let's be cops''. Mul oli nagu: 'Mida sa ütlesid?' Sest enne kui ma Ameerikasse tulin, käisime me Marisega kinos Lucyt vaatamas ja seal ma nägin selle filmi trailerit ja juba siis ma mõtlesin, et seda filmi ma lihtsalt pean nägema. Kuna kõhud olid tühjad, tellis hostema meile enne kinno minekut pizzat. Seni, kuni pizzapoiss tuli, mängisime õues jalgpalli.

Ütleme nii, et pizza oli hea ja film veel parem. Soovitan kõigil vaatama minna, naerda saab palju.

Täna käisime Twelve Oaks mallis shopingul. Sain omale veidi riideid. Kuna käisime ka Aeropostales, siis muidugi nägin ära Bethany Mota clothing line :D (Jaa, ma olen tema fänn) Ma mõtlesin osta tema lõhnaõli, aga see on lihtsalt liiga magus. Võib-olla mõtlen veel ümber, aga kuna midagi tahtsin ikka osta, siis ostsin tema seeliku. Ma loodan, et on ka suuremaid Aeropostale poode, sest seal tundus väga väike riiete valik.

Cedar Point

Tõusma pidin jälle enne kaheksat. Umbes üheksa aeg hakkasime minema. Hostema tõi meile autosse padjad ja pleedid ka, me jäime Jakega kohe magama. Köhahood ajasid mind küll vahel üles, aga muidu läks autosõit väga kiiresti.
Soovitus TULEVASTELE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDESSE MINEVATELE VAHETUSÕPILASTELE!!! Võtke kindlasti Eestist oma kurgurohud kaasa. Ma sain omale nohu, valutava kurgu ja köha sellest, et õues on nii soe ja toas on õhukonditsioneeride tõttu palju külmem. Mitte, et neil ravimeid poleks, aga need kõik on lihtsalt nii kohutava maitsega. Te ei kujuta ette ka kui jubedad need on.. Mina juba ütlesin oma emale, et ta mulle Neo-Angin'i saadaks, sest kui ma järgmine kord haigeks jään, siis ma seda sinist vedelikku küll enam omal kurgust alla lasta ei taha.

Kohale jõudes läks piletite ostmisega veidi aega, pidime käima ühest putkast teise. Sisse jõudes läksid hostema ja Jake ühele roller coasterile (üritasin meenutada eesti keeles seda sõna, aga no see ei ole ju karussell?!) kuhu mina minna ei julgenud. Siis käisime vaaterattal. Mingi aeg käisime söömas. Kokku käisin ma kolmel roller coasteril ja mul ei läinud süda pahaks :) Ühel ma muidugi hoidsin kogu aja silmi kinni :D See on lihtsalt kõige rõvedam tunne, kui sa sõidad aeglaselt mäetippu ja siis sealt täie hooga alla - vuhh, väga vastik tunne kõhus.

Seal lõbustuspargis oli ka mini loomaaed, väga palju igasuguseid erinevaid loomi. Mõne nime ma isegi ei teadnud (piinlik? Natukene, aga oma õigustuseks võin öelda, et Eestis neid loomi ei näe :D) Loomade juures oli üldse ilus loodus, palju puid. Seal oli ka palju maju, selliseid vanaaegseid ja hostema ütles, et Halloweeni ajal töötajad hirmutavad seal külastajaid.

Umbes kuue paiku hakkasime väljakäigu poole liikuma, aga elektriautode juures (rammid üksteist) nägime Jacobit (sama poiss, kellega ma vette hüppasin, kui ujumistiim meil käis) ja otsustasime temaga koos sõitma minna. Pärast seda liituski ta meiega ja me otsustasime sinna kauemaks jääda. Kuna Jacob kardab ka kõrgust, siis me õnneks hulludele atraktsioonidele minema ei pidanud. Me käisime näiteks sellel, kus sa said veidi märjaks, sellel oli küll üks kõrgelt laskumine, aga õnneks sai see kiiresti läbi ja Jacob karjus selle peal, sest see pidavat enesetunde paremaks tegema :D

Lõpuks jõudsime lõbustuspargi teise otsa ja siis otsustasime vee ääres käia. Poistel läksid püksid märjaks ja siis jäi mulje nagu nad oleksid püksi teinud. Hiljem käisime jälle söömas, seekord mingis Hiina söögikohas. Sealt saime omale õnneküpsise ka.

Pimedaks hakkas minema juba pärast kaheksat ja siis nägi lõbustuspark veel ilusam välja. Ma ei hakanud oma kaameraga proovimagi seda pildile saada, sest mu kaamera on pimedas väga halva kvaliteediga.

Kodupoole hakkasime sõitma alles pärast üheksat. Autos jäime me jälle magama. Jacob tuli meile ööseks.

Väga tore päev oli ja seekord on päris palju pilte

Selle peal ma käisin

See oli üks lõbustuspargi hullemaid roller coastereid

Sealt ülevalt sai väga hea ülevaate

Selle sinise peal käisin ka

Jake on nii üksik

Ma sõitsin ka sellisega

See sõit ajas nii naerma, täiskasvanud sellise karusselli peal :D Aga kiired hobused olid.

Ma sain seda sama roosat juhtida ja ütleme nii, et need pole pikkade jalgadega inimestele :D

See oli jõhkralt suur, 4x sellist. See tuletas mulle meelde seda, kui Soome lõbustuspargis sellise puidust peal käisime ja ma Elsalt pärast nätsu küsisin, et oksele ei hakkaks :D

See oli väga hull

Tänu sellele käepaelale ei pidanud järjekorras passima. Ma üritan aasta aega seda laulupeo käepaela hoida :D

Minu õnneküpsise lause

Paremal on amishid, kõigil olid sellised kleidid, ainult erinevat värvi, näiteks roosad ja lillad

Jake ootab väga oma sõitu nagu näost näha :D

Ühe pildi siiski üritasin pimedas ka teha

28.08.14 ja natukene tõsisemat juttu

Kindlasti pole internet selleks kõige õigem koht, aga ma lihtsalt tahan kõik ausalt ära rääkida nagu on ja mulle ei meeldiks blogi niimoodi pidada, et mõned asjad jätan välja, eriti veel nii olulised.

Asi siis selles, et hostvanemad lahutasid ja sellega on nii palju jama. Iga autosõit lõppeb tavaliselt sellega, et hostema ja vend tülitsevad vähemalt korra ja ma tahaks lihtsalt karjuda STOP IT, aga seni olen suutnud lihtsalt vaikselt istuda. Eks see ole ka, et hostvend on jäärapäine ja seetõttu on ju raskem. Nad lihtsalt võtsid nii valel ajal omale vahetusõpilase.

See vahetusaasta muudab mind kindlasti tugevamaks, kuigi vahest on küll selline tunne (eriti autos), et tahaks lihtsalt minema joosta.

28.08.14

Täna oli mul siis kella 8.00-10.00 ujumistrenn. Treener lasi meid pool tundi varem ära, kuna me olime tublid olnud. Tavaliselt on meid (algajaid) nii 5,6 tükki, aga täna olime Izzyga kahekesi ja see väsitas palju rohkem, kuna pausid ei olnud nii pikad jne. Ujumast üks tüdruk tõi mu oma autoga koju, see on nii hea, et neil load ja autod on.

Täna õhtul toimus koolistaadionil ka jalgpallivõistlus. Seal nägin tuttavaid nägusid ja see tegi meele heaks, kui kuulsid, et keegi hõikab su nime :)

Jalgpallist nii palju, et see on ikka puhas jura :D  Vaatasin rahulikult ja siis järsku kõik tõusid püsti ja karjusid täiest kõrist otse kõrva, ma polnud selliseks asjaks üldse valmis :D Mäng ise minu silmis oli selline, et pall pandi keskele maha, mõlemalt poolt hakkasid mängijad jooksma, üks sai palli enda kätte ja siis kõik viskusid tema peale, et palli endale saada ja siis kas vastased või meie tiim sai punkti. Meie kool võitis mängu 21-7.

Lisaks nõuab minu jaoks harjumist see, et juba 8 ajal hakkab pimedaks minema. Teine poolaeg oligi juba kottpime väljas.

Kui mäng läbi, tegi orkester veel paar lugu ja pärast trummarid oma soolo. Pilti ma sellest ei teinud, aga see oli väga vinge. Minu jaoks oli orkester huvitavam kui mäng ise. Orkestriga koos olid ka 10 tüdrukut, kes tegid erinevate lippudega liigutusi, see tundus natuke naljakas :D

Oleks ju võinud cheerleaderitest ja jalgpalluritest ka pilti teha.. ehk jõuab mõni teine kord.

Üldiselt ma ootangi juba kooli, sest siis saab ehk rohkem inimesi näha ja tundma õppida. Siis on ka loodetavasti rohkem tegevust. Praegu teangi ainult ujujaid ja neid, kes meil siin külas käisid.

Teisipäeval algab kool ja samal päeval on ka ujumisvõistlused. Ma olen ainult kahes trennis õppinud seda n-ö kukerpalli ja juba teisipäeval pean ma võistlema ja ujuma 50m. Ütleme nii, et ma tahan, et see juba läbi oleks :D

Muidu läheb mul hästi, aga lihtsalt hetkedel nagu eespool kirjeldatud, tekitavad küsimuse, et mida ma siin teen, miks ma siin pean olema ja millega ma üldse selle ära olen teeninud? Olgem ausad, ma olen siin olnud ainult nädal aega, seega pole mul parimaid sõpru ja kui pere ka veel tülitseb, siis ei saa ju ennast just kõige paremini tunda. Ma usun, et ajaga läheb kõik paremaks, vähemalt väga loodan.

Homme lähme Cedar Pointi, saan jälle oma hea südame pahaks ajada :)

Iusat reedet kõigile :) Hakkab jälle see kool peale, aga siin ma lausa väga ootan seda!

Nädal aega Ameerikas

Eestist olen ära olnud täpselt nädal aega, alles. Tervelt 10 kuud on veel ees.

26.07.14

Hommikul 7.40 ajas hostema mu üles. Tema mõtles, et ma panen endale ise kella. Ma pole elusees nii kiiresti valmis saanud, 7.58 olin juba kooli ees. Ma olin kindel, et kindlasti kõik astuvad kohe basseini, aga kaugeltki mitte. Ma jõudsin riided ära vahetatud ja basseini äärde ning ka siis astus mõni tüdruk alles ujulasse sisse.

Trenn algab sellega, et teeme kõik ennast ühes nurgas soojaks. Siis paneme ujumismütsid pähe, prillid ette ja läheb ujumiseks :D Õnneks on nii umbes 5 tüdrukut veel, kellega me teistest eraldi ujume - algajad ühesõnaga. Tol päeval ujusime põhiliselt lihtsalt edasi-tagasi pikkusi. Vahepeal kasutasime mingeid plaate, millest kinni hoidsime ja ainult jalgadega tööd tegime. Trenn kestab 2h, seega me ujume ikka päris mitu pikkust, pärast basseinist välja minnes sain ma hädavaevu välja :D Ma küll tundsin, et ma olen väsinud, aga alles siis sain ma aru kui läbi mu käed olid.

Koju saan ma Jade ja Amberi emaga. Kui koju jõudsin, oli ema tööl ja me otsustasime Jakega ratastega sõitma minna. Me käisime ka kusagil söömas, aga ma enam koha nime ei mäleta. Jah, drive-in'ist ma saan aru, et inimesed sõidavad autoga sinna ja autost välja ei pea tulema. Aga see oli nagu tavaline söögikoht, väljas olid pikad lauad ja pingid nagu tavaliselt metsas on. (üli oluline fakt, aga mulle meeldib, kui inimesed saavad seda täpselt ette kujutada) Ühesõnaga, need autod tulid sinna parklasse ja siis sealt majast tulid töötajad välja ja kõndisid nende auto juurde, et tellimust võtta. Üks naine kes söömise lõpetanud oli, hoidis oma kätt väljas, kandik prügiga käes. Ta ootas seal umbes 10minutit, enne kui teenindaja temalt selle võttis, ta oleks selle aja jooksul vähemalt 10 korda selle ise jõudnud ära viia. Lazy Americans...

Õhtul vaatasime kõik kolmekesi koos filmi Red Dawn. Ma poleks elusees uskunud, et see nii hea film on. Mulle tõsiselt meeldis. Palju põnevust ja samas natukene kurb ka.

27.08.14

Selleks hommikuks panin endale ise kella helisema. Ujumas ütles üks tüdruk mulle, et meil on veel üks vahetusõpilane ujumistiimis - Jenny Austriast. Ta ujus ka meie kui algajatega.

Täna tegime juba keerulisemaid asju. Näiteks õppisime n-ö kukerpalli tegema, sest muidu ei saa ju ümber pöörata pikkusi ujudes. Kuna me tegime neid nii palju - alguses harjutasime niisama, hiljem juba nii nagu võistlustel käib, siis hakkas mul väga paha olla. Mul hakkab alati väga kergesti paha, kehalises kasvatuses on juba pärast ühte kukerpalli veidi kehv olla. Ma tegin siiski kõik kukerpallid kaasa, aga siis pidime hakkama vette hüppama (selle jublaka pealt, mille nimi mulle meelde ei tule). Kuna mul oli selleks ajaks süda juba nii paha, et veidi juba öökisin, (vabandust kui rõve) siis ma seda seekord ei proovinud. Kuna üks tüdruk kartis hüpata, (tema hüpe meenutas Marleeni peakat) siis tõi treener selle aluse, mille peal tavaliselt vigastatud ära tassitakse. Ta pani selle sinna hüppealusele kust sukeldujad vette hüppavad, tüdruk pidi aluse peale minema ja siis treener lihtsalt kallutas alust nii, et ta vajus pea ees vette :D Ma usun, et sama asja pean ka mina homme tegema.

Pärast trenni ütles treener, et homne trenn on 16.00-18.00, aga ei, paar tundi tagasi sain teada, et tõsteti ikka hommikusse, ehk jälle 8.00-10.00.

Lõunapooliku veetsin põhiliselt toas. Korraks käisin vee ääres ja võtsin päikest (siin on nii palav). Õhtupoole, kui hostema koju tuli, sõitsime me Detroiti. Jake tegeleb airsoft gun'idega ja seal oli selle jaoks pood. Ma ei teagi, mida ta seal täpsemalt tegi. Meie käisime samal ajal hostemaga jalutamas ja pärast läksime pubisse sööma. Jälle oli seal telekas ja sealt näidati pesapallimängu. See tundub siin väga populaarne olevat.

Teepeale jäi ka selline hiiglaslik rehv

Nagu näha, siis ma lihtsalt ei osanud valida, et milline kolmest pildist on kõige parem

See sinine on Michigani osariigi lipp

Sealt tunnelist kõndisime ka läbi, siis tuli ilus sild, kust alt voolas jõgi