24. veebruar 2015

Üks teisipäevane koolipäev

Annan teada, et enne seda postitust on veel üks, mille täna kirjutasin :)

Kokanduse tunnis (ei ole kindel kuidas ma eelnevatel kordadel seda klassi nimetanud olen) tegime esimest korda süüa - küpsiseid :D Ma olen suhteliselt kindel, et selliste söökideni me ei jõuagi, mis ma Eestis teinud olen. Kuna õpilasi on nii palju ja meid jaotati ainult nelja gruppi, siis minu tööks oli küpsiste ahjust välja võtmine.
Meil on ühed kitlid ka mis siis iga kord selga peame panema, pähe veel lisaks muidugi need võrgust mütsid - küll me näeme hotid välja kui need kõigil peas on.

Igal õpilasel on kahe peale kapp kus oma kitleid hoiame. Mina jagan kappi ühe poisiga, eile saime oma kapid teada. Siis muidugi käisime kõik koos kappide juures ja selle ajaga vahetasime omavahel paar sõna. Täna kui tund läbi sai, siis ta pöördus minu poole ja ütles, et võib minu kitli ise ära viia. Ilusti mäletas mu nime ja puha.. kui armas, ta pole mingi kole poiss ka :D Ha-ha, ma pole kindel miks ma seda olulist informatsiooni terve maailmaga jagan.

Üks pilt sööklast, nagu näha siis lauad ja toolid on hoopis erinevad võrreldes vana kooliga

Saksa keele tunnis istusin rahulikult, täitsime paberit kui järsku üks naine õpetajaga rääkima tuli. Õpetaja kutsus siis minu ka enda juurde ja selgus, et naine on kooli arst ja pidin temaga kaasa minema. Teepeal ütles, et mu hostema oli helistanud ja öelnud, et ehk saaks arst mu üle vaadata. Täpsemalt siis kopse kuulata, hapniku sisaldust kehas vaadata ja palavikku mõõta. Mind ajas see asi naerma, sest ma olin juba ammu ju terve. Arst veel küsis, et kas köhin ja kuidas enesetunne on. Mind ajas endiselt ainult naerma see kõik, me pole sellest hostemaga rääkinudki ja ta lambist tuleb selle peale, et helistaks kooli arstile.
Hapniku sisalduse mõõtmiseks pani ta mulle näpu otsa selle jublaka, ei oska seletada üldse. Ning palaviku mõõtmiseks läks max3 sekundit, ta lasi mingi punase laseriga mulle otsaette ja oligi valmis.

See-eest nägin tema ruumi ära. See oli täitsa nagu haigla kohe. Kui õigesti mäletan, siis 4 voodit, kardinad sai ette tõmmata jms. Kui ma siis uurisin arstilt, et kuidas nii võimsad ruumid koolis, siis ütles, et see oli seitsmekümnendatel teismelistele sünnitamiseks.. praegu kirja pannes on ka mulle väga segane. Ju siis tol ajal oli palju teismelisi rasedaid koolis või oli seal enne kooli haigla.

Valitsuse tund on palju raskem kui vanas koolis. Viimastel päevadel olen kaua üleval olnud, enamasti just valitsuse tunni pärast.

Ikka ei saanud ilma, uhke on olla eestlane :)

Muuseum & Pelmeenid

Eelmine neljapäev möödus linnas. Esmalt käis hostema igasugustes vajalikes kohtades ja mina ootasin teda autos. Kui me aga lukkseppa poe juurde jõudsime, siis nägime poodi ''Euro Market''. Eks ta selline vene poekene oli, aga nii tore oli seal. Müüja oli venelane, küsis kas ma ka vene keelt oskan.
Lahkusin poest kahe kohukese, marmelaadi, pelmeenide ja lutsukatega mida ma kunagi sageli Säästust ostsin. Nüüdseks olen juba veidi neid pelmeene omale praadinud - väga head on. Kõik teised toidud on ka ära tarbitud.

Siis kui hostema telefonipoes käis ja meie Sophiaga autos istusime

Kuna väljast ei tundunud paljulubav pood, siis sisse minnes sain ikka positiivselt üllatuda

Ha-ha, ennast olen ka pildile jätnud, aga ma ei hakka välja ka lõikama

Päeva lõpetasime aga Hands-On muuseumis. See oli väga huvitav, isegi minu jaoks. Muidugi rohkem on see mõeldud väiksematele. Mina ütleks, et see on midagi Ahhaaa keskuse taolist. Ma ei oskagi rohkem sellest kohast midagi rääkida. Pilte väga palju pole, aga ma ei hakka ju kõike üles ka loendama, mis seal oli.

Pilt on väga petlik, tegelikult on hoone väga suur. Lausa kahel korrusel sai käia




Seal oli mitu suurt ekraani mis kokku tekitasid hiiglasliku ekraani ja nagu googlemaps'is oleksid olnud, tänavaid sai uurida jne




17. veebruar 2015

Frankenmuth / Kui kuskil miskit toimub - eestlased

Täna käisime hostema, hostõe, hostema sõbranna ja tema lastega Frankenmuthis.

Frankenmuthis olles ma aga nendega aega ei veetnud, nimelt jõudsime sinna kell 12 ning veidi peale kahteteist sain hoopis Noraga kokku.

Väga pikka juttu ei tahagi kirjutada. Esmalt läksime ja jõime kohvi, sealt edasi käisime linnapeal erinevates poodides. Pärast jõudsime ka sööma, käisime samas kohas kus ma Jennyga ka käisin. Peale söömist oli veel veidi aega ning kondasime veel poodides. Seejärel oligi kell pool 5 ning oli aeg lahkuda.

Tore oli eesti keeles rääkida. Kuigi ma skypen päris palju eestlastega, siis ikkastki oli väga veider eesti keeles rääkida. Vahepeal unustasin üldse ära, et Ameerikas olen, kuigi päris Eesti tunnet ka polnud, keeruline..

Norat oodates otsustasin 3,49$ võrra vaesemaks jääda


Latte




Ajuvaba tekstiga särgid minu meelest, enne hüpaks aknast alla kui sellised selga paneks



Mulle nii meeldivad sellised poekesed. Kõik on sellistes kunagistes elumajades


Minu imeline kanašnitsel :D


Long week no see

Kooli jõudsin tol nädalal ainult üheks päevaks, ülejäänud ajast olin haige.
Valitsuse tund tundub päris hea, õpetaja tundub ka tore. Ainuke miinus on see, et ta andis mulle miljon töölehte, mis nemad on juba ära teinud ja nüüd pean mina järgi tegema.

Inglise keele õpetajat ka ei näinud, tol päeval oli järgmine kirjanik kohal.

Tervis ja heaolu õpetaja on muideks Lätist pärit. Küsis ükspäev, et kus ma täpsemalt seal Saksamaal siis elan. Ütlesin, et ma pole Saksamaalt.. :D Kuna ta vastu (nagu kõik) AAAA NII HUVITAV, kuigi endal pole aimugi, siis muidugi küsisin tüdinud häälega, et kas te teate kus see asub? Seejärel siis teataski, et ta lätlane ja et Eesti seal Baltiriikide juures või üks nendest. Sain teda siis harida ja öelda, et Läti täpselt meie all.

Neljapäeval läksime peale kooli hostemaga välja sööma. Midagi erilist polegi sellest rääkida, aga kuna paar pilti tegin teel sinna, siis mõtlesin kirja panna.

Pole kõige kvaliteetsem pilt, üritasin nii teha, et keegi aru ei saa :D Niimoodi vaadates ütleks, et pole vahet eelmise kooli bussidega



Viimasel ajal igale poole kuhu ma lähen - alati tellin strawberry lemonade


Reedel läksin hostema ja hostõega Chelsea linna, ühte mängumajja. Nimeks oli sellel kohal TreeHouse. See ongi siis lastele selline sisemängumaa.


Südamekujulisi tarretisest südameid müüdi

Laupäeval ehk sõbrapäeval tulid õhtupoole Sophia nö vanaema ja vanaisa siia ning sõime kõik koos õhtusööki ning torti.


Pühapäeval käisime ostukeskuses. Ühes joogikohas küsis müüja minult kas ma olen rootslane. Juba teine kord - not bad.



Esmaspäev möödus põhiliselt kodus. Mingi hetk otsustasin Meijerisse kõndida, sest liimipulka oli vaja. Päris pikalt olin ära, sest Meijer ju suur ja võtsin vabalt, käisin pea et kogu poe läbi.
Mul on see nädal vaheaeg muideks, minu kooli mingisugune kiiks. Ainult minu koolil, vähemalt lähiümbruses, on kevadel kaks vaheaega.

8. veebruar 2015

4-8.02.15

Ütlen kohe alguses ära, et midagi väga põnevat siin lugeda ei ole. Raske oli isegi motivatsiooni leida, et miskit kirja panna.

4.02.15

Inglise keele tunnid on ikka väga omamoodi. Tol päeval pidime kirjutama ühest värvist, et sa oled ruumis mis on näiteks üleni sinine ja mida sa seal siis näed, mis lõhnu tunned, mida kuuled jne ja pärast pidime väikestes gruppides ette lugema.

Kooris laulsin õpetajale ette ja tema arvates sobin ma pigem sopraniks kui aldiks.

Peale kooli koju tulles vaatasin Sophiaga Tuhkatriinu multifilmi ja pärast tegin tunnise uinaku.



5.02.15

Too päev oli väljas täiega külm. Lubasin endale bussipeatuses bussi oodates, et nüüdsest lähen toast välja 6:40 mitte 30-35, sest kui kiiresti kõnnin (mida ma ka külmaga kindlasti teen) siis olen juba viie minutiga kohal ja alati olen ma esimene.
Esimeses tunnis õpetaja ütles, et kell 7:15 näitas termomeeter nii palju külma, et kool oleks ära jäänud, aga tol hetkel oli juba hilja.

Ühe vahetunniajal käisin oma counselor'i juures ja küsisin oma kasutajanime ja parooli, et oma hindeid internetis näha saaksin. Lisaks pidin ühele YFU töötajale need andmed andma, et ta saaks näha kuidas mul koolis läheb. Sealt selguski tõsiasi, et ma ei saa nii lihtsa tunniplaaniga olla ja pean ikka ajaloo või valitsuse tunni ka omale võtma.

Inglise keeles polnud õpetajat kohal, aga ta kutsus ühe kirjaniku/luuletaja enda asemele. Tegime siis igasugu huvitavaid asju. Kuulasime tema teoseid ja kirjutasime ka ise.

Õhtul kodus vaatasin telekat üle 100 aasta ja sattusin kanalile kust näidati Uptown Girls filmi.

Igalpool v.a. web design klassis on Apple arvutid. Need pildid on väga halvad ma tean, ma tegin need  tegelikult Jenny jaoks aga kuna pildimaterjali on blogis vähe, siis otsustasin need siia ka panna.

6.02.15

Koolis käisin siis ühe vahetunniajal jälle oma counselori juures ja vahetasin koori tunni valitsuse vastu välja. Ma tean, et mul teises koolis juba oli valitsus, aga ma tahtsin kindlasti koori tunni vastu välja vahetada ja sinna tunni asemele ei saanud ajalugu valida.
Miks ma koori vastu vahetasin? Kuigi mulle õpetajad meeldivad 100%, siis ei sobi mulle see õpetamisstiil. Näiteks praegu õpime me uusi laule ja nad pole neid kordagi sõnadega läbi laulnud, kogu aeg laulavad hoopis ''do,ti, fa'' ja kuna mina olen selline inimene, kes jätab viisi meelde ja laulab mälu järgi, siis mulle see ei sobi.

Koju tulles läksid hostema ja õde välja asju ajama, ma jäin üksi koju.
Otsustasin oma pesu pesta ja muidugi siis kui ma masina tööle panin, otsustas see katki minna. Pump ei tööta.. neil on see varem ka juhtunud.

Ma olin üksi kodus pea kaheksani, hostema tõi Zoe'le sünnipäevaks mõeldud särgi ka ära.
Peale üheksat läksime veel poodi. Ma sain kooliks vajalikke asju ja Zoele paar asja juurde osta.

Õhtul tundsin, et hakkan vist haigeks jääma, kurk valutas ja köhima ajas.

Üks pool raamatukogust

7.02.15

Pärastlõunal hakkasime siis Zoe sünnipäevale sõitma, aga autos olles läks mul enesetunne aina hullemaks ja seega otsustasime ainult kingid üle anda ja siis kohe ära tulla.

Päeva veetsingi ainult voodis olles. Kuulasin jälle vanu naisteka osi ning õhtul veetsin aega arvutis, täpsemalt uurisin Jyski lehelt igasugu kraami.

Õhtul saatis Rona sõnumi, et kink oli super. Leppisime kokku, et vaheajal kindlasti teeme midagi koos.


Särk nägi välja selline

Täna..

..pole ka midagi väga teinud. Veidi õppisin ja organiseerisin oma kooli asju.

Host emal on sõbranna lastega külas.

3. veebruar 2015

30.01-3.02.15 Kodused päevad

30.01.15

Kooritund meeldib mulle väga. Ega me mingeid laule polegi õppinud, me kuulame kuidas erinevad õpilased soolot laulavad klassi ees. Õpetaja on täiega lahe, mees, mingi 2m pikk vist, väga pikk igatahes. Alati teeb nalja ja väljendab emotsioone kehaga, väga pull. 
Lisaks on kooriõpilastel palju rohkem respekti teiste vastu, mitte keegi ei aja juttu.

Inglise keeles tegi õpetaja eelmine päev paarid ja meie ülesanne oli siis paarilisele oma elust rääkida paari minuti jooksul ning sinna sisse ka üks vale rääkida. Ning reedel pidime kõik klassile ette lugema ja arvama mis on vale.
Mina valetasin, et mul on ema ja õde. Muidugi keegi ei arvanud, et see mu vale on ning pärast mu paariline (Austin) oli väga üllatunud :D Ma tean ühte korda ka, mitme aasta tagune, kui oli sama põhimõttega mäng, siis ka kõik arvasid, et see on õige, et mul on õde/vend, mis iganes ma siis tol korral ütlesin.

31.01.15

Terve päev möödus kodus.
Lõunal läks hostema lapsega välja ja kuna hostisa oli tööl siis olin üksi kodus. Vaatasin ETV live, rääkisin empsi ja Mammuga.
Kui omale lõunasööki valmistasin, saatis Rona mulle pildi pakist mis tähendab, et mu selfie pulgake on kohale jõudnud, jehuuu :D Ainult midagi üle 4€ maksis Amazonis ja mõtlesin, et mul läheb seda kindlasti vaja :D

Mingi aeg jõudsin ka pesu pesta ja õhtul sõime kõik koos õhtusööki.


1.02.15

Ühe paiku viis hostema mu ostukeskusesse, käisin üksinda shopingul.

Õhtul tellisin netist t-särgi ära, nimelt on Zoel laupäeval viies sünnipäevapidu ja ma kingin talle sünnipäevaks t-särgi meie piltidega.

Esmaspäeval ja teisipäeval 

jäi kool ära, ehk mul tuleb samasugune nädal nagu eelmine, ainult 3 päeva kooli.

Täna kutsus üks teine vahetusõpilane mind kellegi juurde koos teiste vahetusõpilastega, aga ma jätsin minemata, sest raske oleks olnud transporti leida, aga lubas mulle teada anda, kui järgmine kord midagi plaanis on.

Ega midagi arukat polegi teinud, niisama kulgenud. Varsti hakkame hostemaga õhtusööki valmistama.


Oleme Felixiga head sõbrad