28.08.14 ja natukene tõsisemat juttu

Kindlasti pole internet selleks kõige õigem koht, aga ma lihtsalt tahan kõik ausalt ära rääkida nagu on ja mulle ei meeldiks blogi niimoodi pidada, et mõned asjad jätan välja, eriti veel nii olulised.

Asi siis selles, et hostvanemad lahutasid ja sellega on nii palju jama. Iga autosõit lõppeb tavaliselt sellega, et hostema ja vend tülitsevad vähemalt korra ja ma tahaks lihtsalt karjuda STOP IT, aga seni olen suutnud lihtsalt vaikselt istuda. Eks see ole ka, et hostvend on jäärapäine ja seetõttu on ju raskem. Nad lihtsalt võtsid nii valel ajal omale vahetusõpilase.

See vahetusaasta muudab mind kindlasti tugevamaks, kuigi vahest on küll selline tunne (eriti autos), et tahaks lihtsalt minema joosta.

28.08.14

Täna oli mul siis kella 8.00-10.00 ujumistrenn. Treener lasi meid pool tundi varem ära, kuna me olime tublid olnud. Tavaliselt on meid (algajaid) nii 5,6 tükki, aga täna olime Izzyga kahekesi ja see väsitas palju rohkem, kuna pausid ei olnud nii pikad jne. Ujumast üks tüdruk tõi mu oma autoga koju, see on nii hea, et neil load ja autod on.

Täna õhtul toimus koolistaadionil ka jalgpallivõistlus. Seal nägin tuttavaid nägusid ja see tegi meele heaks, kui kuulsid, et keegi hõikab su nime :)

Jalgpallist nii palju, et see on ikka puhas jura :D  Vaatasin rahulikult ja siis järsku kõik tõusid püsti ja karjusid täiest kõrist otse kõrva, ma polnud selliseks asjaks üldse valmis :D Mäng ise minu silmis oli selline, et pall pandi keskele maha, mõlemalt poolt hakkasid mängijad jooksma, üks sai palli enda kätte ja siis kõik viskusid tema peale, et palli endale saada ja siis kas vastased või meie tiim sai punkti. Meie kool võitis mängu 21-7.

Lisaks nõuab minu jaoks harjumist see, et juba 8 ajal hakkab pimedaks minema. Teine poolaeg oligi juba kottpime väljas.

Kui mäng läbi, tegi orkester veel paar lugu ja pärast trummarid oma soolo. Pilti ma sellest ei teinud, aga see oli väga vinge. Minu jaoks oli orkester huvitavam kui mäng ise. Orkestriga koos olid ka 10 tüdrukut, kes tegid erinevate lippudega liigutusi, see tundus natuke naljakas :D

Oleks ju võinud cheerleaderitest ja jalgpalluritest ka pilti teha.. ehk jõuab mõni teine kord.

Üldiselt ma ootangi juba kooli, sest siis saab ehk rohkem inimesi näha ja tundma õppida. Siis on ka loodetavasti rohkem tegevust. Praegu teangi ainult ujujaid ja neid, kes meil siin külas käisid.

Teisipäeval algab kool ja samal päeval on ka ujumisvõistlused. Ma olen ainult kahes trennis õppinud seda n-ö kukerpalli ja juba teisipäeval pean ma võistlema ja ujuma 50m. Ütleme nii, et ma tahan, et see juba läbi oleks :D

Muidu läheb mul hästi, aga lihtsalt hetkedel nagu eespool kirjeldatud, tekitavad küsimuse, et mida ma siin teen, miks ma siin pean olema ja millega ma üldse selle ära olen teeninud? Olgem ausad, ma olen siin olnud ainult nädal aega, seega pole mul parimaid sõpru ja kui pere ka veel tülitseb, siis ei saa ju ennast just kõige paremini tunda. Ma usun, et ajaga läheb kõik paremaks, vähemalt väga loodan.

Homme lähme Cedar Pointi, saan jälle oma hea südame pahaks ajada :)

Iusat reedet kõigile :) Hakkab jälle see kool peale, aga siin ma lausa väga ootan seda!