3. detsember 2014

30-3.12.14 Zoo & kool

30.11.14

Hommikul ei teinud midagi erilist, magasin kaua.
Peale kolme läksime Jenny ja tema hostperega Toledo loomaaeda. See oli jõuludeks tuledega ära kaunistatud.

Rohkem seekord filmisin, sest jõulutuled jäid video peale paremini peale, realistlikumalt. Natukene on loomi ka näha. Madusid ja muid pisikesi loomi filmisin ka, aga need jätsin videost välja. Minu jaoks oleksid nad video ära rikkunud. Kohe kuidagi ei sobinud kokku nende jõulutulekestega.

Loomaaed oli väga suur aga paljud loomad jäid nägemata, sest väljas oli pime ja paljud juba magasid.



Loomaaed oli Ohio osariigis

See oli nii nunnu kui ta oma kalkunikarp kaenlas ringi käis ja samal ajal sõi :D

Ka pildi tegemise ajaks ei saanud käest ära panna






Söögikoht mis kunagi oli loomapuuride jaoks

Puurid

Nendest augukestest nägi rotte, kes seal ringi sibasid. Päris kole vaatepilt oli :D




Masin, mida videos veidi näha on, tegi mulle sellise mündi

1.12.14

Kuna oli esmaspäev siis oli peale tunde ka craft club. Kui mul oleks nööbid kaasas olnud, siis oleks mu peapael hetkel juba valmis.
Me lähme Jennyga mingi päev Jo-Ann'i, siis ostan omale nööbid ning lisaks ka lõnga, et omale salli tegema hakata.
Ma olen hetkel nii vaimustuses sellest, et tegelikult saab kõik asjad endale ise ka teha mitte ei pea poest ostma. Üritan ikka realistlikult mõelda ja midagi suurt mitte tegema hakata.

2.12.14

Koolipäevast väga midagi meeles pole, kriminalistika tunnis sai ehk kõige rohkem nalja. Nimelt kuna meil ju endiselt teemaks veri, siis õpetaja tahtis meile ise ühe katse teha.

Ta võttis suure paberi ja pani seinale. Võttis kätte haamri ja kinnitas teibiga sinna otsa vatitupsu mille verega kokku tegi. Hakkas siis sellega vehkima, nagu mõrvaks kedagi. Verd aga ei lennanud üldse. Pani siis verd juurde, vehkis veel tugevamalt ja siis lätaki lendas see vatitups vastu seina kinni :D Kõigil oli nalja nabani.
Seejärel võttis ta siis uue vatitupsu ja kinnitas tugevamalt, siis katse ka õnnestus. Hea tuju oli igatahes garanteeritud.

Tunnist lahkudes küsis üks poiss, et kust ma pärit olen. Ütlesin siis, et Eestist. Tema küsis, et kus see asub? Ja siis tegin ma oma suurima vea.. ütlesin, et see on kohe Venemaa kõrval. (nii hea ja lihtne on ju niimoodi seletada) Tema selle peale: ahah, et siis oled venelane jah?! Eestlased ei tohi mitte kunagi mainida sõna Venemaa, sest muidu oled kohe venelane. Ma olen ise kuulnud kuidas mõni on minust rääkinud ja öelnud, et ma Venemaalt.

Peale kooli käisime hostemaga postkontoris, panin oma 5 ümbrikku teele. Mul läks sama palju raha kui mu empsil minu paki peale.. siiani valus mõelda ja süda tilgub verd. (Välismaal olles ja teist keelt kõneldes saad aru kui veidrad on eestikeelsed väljendid)

3.12.14

Saksa keeles õpime me praegu ilma ja sellega seonduvaid lauseid. A'la udu, päike paistab, ilm on halb jne,
Iga hommik vaatame saksa keelsetest uudistest ilmateadet ja täidame selle päeva kohta käivat paberilehte. Väga huvitav idee minu meelest.

Juba eile hakkasime meisterdama ühte asja, et sõnad hõlpsamini selgeks saaks. Ma ei hakka isegi üritama siin selgitama mis asi see on, parem panen pildi.
Mis ma öelda tahtsin on see, et vähemalt minu koolis on keele õppimine tehtud väga lihtsaks. Teemasid ei vahetata nii ruttu ja mingit igapäevast sõnavara tööd ei ole. Paljud asjad käivad nö läbi mängu, nagu ka seekordne meisterdamine.
Ma tõsiselt naudin siinset saksa keele tundi. Iga hommik selle tunniga alustada on ikka väga mõnus. Kuigi ma tean, et võib-olla me õpime siin vähem, aga vähemalt on alati tuju seda teha.

Mis eriti naljakas, paljude jaoks on see nii raske. Ükskord ujumas rääkisin ühe tüdrukuga tundidest, ta ütles, et ta õppis saksa keelt 2 aastat (2 aastat on kohustuslik, võid 4 aastat ka õppida kui tahad) ja talle ei meeldinud. Ma siis küsisin, et miks ei meeldinud? Tema ütles, et nii raske oli.
Eks see võib jah raske olla, kui varem pole võõrkeeli õppinud ja siis järsku 14-aastaselt pead hakkama. Minu arvates on see ikka parem, et Eestis alustatakse esimese võõrkeelega juba esimesest või kolmandast klassist.

Kriminalistika tunnis tegime jälle katseid. Seekord läksime lausa koridori, sest iga grupp pidi ise suurtele paberilehtedele verd pritsima. Iga kord erineva nurga alt ja erinevate asjadega ja siis joonistama ja kirjeldama nähtut. Sellega õpime verepritsmetel vahet tegema.
Kriminalistika tund on ka üks mu lemmikutest. Sõnavara on küll keeruline, aga huvitav on kui saab nii tihti teooriat praktikas rakendada.

Esimene paber on päike ja selle all on päiksega seotud laused jne

Kõik kinnitavad pabereid seinale

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar