5.09.14
Koolipäevast ma enam midagi ei mäleta, sellel päeval jättis treener ujumise ära. Meil on Jennyga (vahetusõpilane Austriast) viimane tund koos ja siis me lähme kas koos trenni või koos bussi peale. Tema bussi number on 21, minu oma 20. See on nii lahe vaatepilt, kui astud kooliuksest välja ja parklas reas kõik kollased bussid ootavad. Nad seisavad seal ainult paar mimutit ja siis hakkavad hanereas parklast välja sõitma - kõik 25 bussi järjest. Nagu aru saada, siis praegu ma olen sellest vaatepildist üsna vaimustuses. Ma usun, et mitte kauaks, sest lapsed bussides on tavaliselt väga lärmakad.
Paar päeva tagasi olid koolis ka õppused, et mida teha, kui tekib tulekahju, tornaado või kui keegi tuleb relvaga.
Õhtul kodus tegime jälle filmiõhtu, vaatasime filmi Three days to kill - jällegist soovitan teistelegi. Tol õhtul oli päris jõhker torm, mõnel perel on elekter siiamaani ära, hostemal pole näiteks tööl. Filmi vaatasime olenemata ilmast ikka rahulikult edasi, mitu korda lõi väljas nii valgeks nagu päev oleks olnud.
Õhtul kodus tegime jälle filmiõhtu, vaatasime filmi Three days to kill - jällegist soovitan teistelegi. Tol õhtul oli päris jõhker torm, mõnel perel on elekter siiamaani ära, hostemal pole näiteks tööl. Filmi vaatasime olenemata ilmast ikka rahulikult edasi, mitu korda lõi väljas nii valgeks nagu päev oleks olnud.
Kooriklassis veetsin kauem aega ja õpetaja andis passi kui järgmisesse tundi hiljaks jään
Valitsuse tunnis oli 100lk pikkune test, ma mängisin jälle bingot
6.09.14
Sel päeval toimus YFU aastaalguse seminar Ann Arboris. Ann Arborist sai ka YFU kunagi aastaid tagasi alguse. Seminar toimus ühes kirikus. Kõigepealt pidime ennast ära registreerima (seal oli üks noor vabatahtlik, kes kuuldes, et ma Eestist, ütles, et tal elab üks sõber Tallinnas) ja siis kogunesime saali, kus iga riigi vahetusõpilased pidid ennast lava ees tutvustama ja paar sõna oma keeles ütlema.
Kui ma ees ära olin käinud ja oma kohale hakkasin istuma, ütles üks tüdruk Saksamaalt 'Mida sa tegid?' Ma ei osanud kuidagi reageerida, ta pidi seda mulle mitu korda ütlema, kuigi ma sain kohe aru, mida ta ütles. Ju ma olin šokis eesti keelt kuuldes ja ega ma ei osanud küsimusele ka vastata, kuigi ta vist tahtiski lihtsalt näidata, et saab Eesti keelest aru. Selgus, et tal oli olnud vahetusõpilane Tallinnast.
Ta hakkas siis mulle ütlema, mida kõike Eesti keeles öelda oskab. Esimene lause oli 'Ma lähen sitale' (kaalusin pikalt, kas on sobilik seda siia kirjutada). Minu esimene reaktsioon oli, et appi, nii kõvasti ütlesid sellist asja, teised ju kuulevad ja siis jõudis kohale, et keegi ei saa arugi. Veel oskas ta öelda 'Ma tapan su ära' Rohkem hetkel ei meenu :D
Hiljem sõime ja siis jaotati meid gruppidesse, kus me siis asju arutasime. Väga lahedad vabatahtlikud olid meil. Paul näiteks, vanem meesterahvas, alustas oma juttu sellega, et ta on retired (pensionil) mitte retarded (alaarenenud).
Seejärel tehti väike paus ja õpilased võisid joogat teha. Mina ei saanud, kuna kleit oli seljas. Pärast seda jälle sõime ja läksime tagasi gruppidesse teemade üle arutama. Õnneks oli tore päev ja õpilased lõbusad. Seal oli ka üks poiss, kes käib minuga samas koolis. Koolis ma teda veel näinud pole.
Pärast seminari tulid hostema ja vend mulle järgi ja läksime sellisesse restorani nimega 'Bravo'. Seal toimus ühe sugulastest pulmasööming?! Nad olid juba varem kusagil eksootilisel saarel abiellunud ja nüüd sugulastele korraldasid sellise pidulaua. Söök oli hea (kuigi mul oli kõht juba sinna jõudes täis) ja inimesed toredad nagu Ameeriklastele kohane. Seda, et üks naine mind põskedele tervituseks musitama hakkab, ei osanud ma küll ette näha :D
Väga ilusad tänavad olid
Hakkasin autos ennast esikaamerast vaatama ja siis avastasin, et nimesilt ikka rinnas :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar