20. september 2014

17-20.09.14 Igapäevast juttu & Baby Shower

Täna sai kuu aega Ameerika Ühendriikides täis. Päris kiiresti on läinud see aeg.

17.09.14

Koolipäevast ei ole midagi erilist meeles. Viimases tunnis ütles Stevi (ujuja), et me ei paneks riietusruumi jõudes endale Jennyga kohe trikoosid selga, sest AJ (öeldakse: Eidžei) on sünnipäev. AJ on üks meie treeneritest. Meil ongi tavaliselt kaks treenerit. Praegu on üks noor neiu ka, kes õpib ülikoolis ja tegeleb päris kõvasti ujumisega. Aga tema meiega ei tegele, ta treenib meie kõige paremaid tüdrukuid.

Plaan oli tüdrukutel alguses selline, et keegi ei vaheta riideid ära ja mõned tüdrukud lähevad ostavad pizza ja siis tullakse tagasi ja ehk ei pea siis nii palju ujuma, kui kõik hakkaks hoopis pizzat sööma. See oli juba ette teada, et see ei lähe läbi, kuna järgmine päev olid võistlused tulemas.
Ja oligi siis nii, et meie hakkasime ujuma, nagu ikka tavaliselt ja poole trenni pealt jõudsid lõpuks kolm tüdrukut tagasi, hiiglaslik pizzakarp, õhupall ja ''happy birthday'' kroon käes. Mõlemad treenerid olid pigem kurjad nende peale (polnud mingi üllatus) ja kui AJ õhupalli enda kätte võttis, siis lendas see tal muidugi käest ära lakke.

Poole trenni pealt pani AJ omale selle 'Happy birthday' krooni siiski pähe, ta nägi väga nunnu välja sellega, roosat värvi oli :D
Peale ujumist siis sõime kõik pizzat. Peale ujumist on alati kõht väga tühi ja see pizza tundus siis kohe eriti hea.
Veel saime ka t-särgid kätte. Ning tegelikult saame samasugused, ainult valged veel, sest firma, kes need särgid tegi, tegi vea. Meie ütlesime neile, et tahame halle (pildil) särke, aga nemad soovitasid, et valged oleksid ilusamad ja siis me muutsime oma tellimust, et võtame siis valged, aga nemad saatsid meile ikkastki hallid ja nüüd saame tasuta valged ka. Mulle sobib.


Saksa keeles olin tubli


18.09.14

Kriminalistika tunnis käisime seekord arvutis. Ma pole sellest vist kirjutanud, aga ma pole elusees nii palju komplimente saanud, kui siin olles. See ongi siin väga tavaline. Tavaliselt siis mingi riideeseme kohta aga viimasel ajal väga palju ka juuste kohta. Aga arvutiklassis istus minu kõrval üks poiss, Derek ja tema kiitis mu küüsi. Heh, nii vinge mu meelest, ma ütlesin ka talle, et ta on esimene poiss, kes mu küüsi tähele paneb ja neid siis ka kiidaks. Ta on väga lahe poiss ja tema tüdruk käib minuga samas kooris laulmas.

Peale kooli sain läksin bussiga koju ja pool 4 pidin tagasi kooli minema. Meie koolis toimusid ujumisvõistlused. Ujusin kaks korda 50m, esimene kord siis individuaalselt ja teine kord neljakesi grupina.
Mul on meeles see, kuidas Eestis YFU rääkis, et me peame vahetusaastal ilusti käituma ja mõtlema selle peale, et me esindame ka YFU Eestit ja üldse Eesti riiki. Ma pean nüüd küll andeks paluma, kui ma jätan Eestlastest mulje kui peast põrunud inimestest, kes kõik kannavad käevõrusid, mida käepealt kunagi ära ei võta :D Jenny ütles vähemalt, et tema saab minust aru.
Jutt siis jälle sellest laulupeo käepaelast. Ma poleks ise ka kunagi arvanud, et selle ära lõikamine saab minu jaoks nii raske olema. Aga kui juba nii kaua olen hakkama saanud, siis nüüd pole enam mõtet ära ka lõigata. Ainuke koht, kus see natukene segab, peakski ainult ujumine olema. Mind see ei sega loomulikult, see teip on palju tüütum.

Seekord pidin siis lõpuks oma käepaela kinni teipima nagu juba aru saite. See teip oli täiesti mõttetu, tuli juba esimese 10m pealt lahti, aga ilma ka ei lubatud ujuda.
Ma ei tea, mis mu aeg oli, aga nii raske ujuda. Ma olen üldse füüsiliselt nii väsinud sellest ujumisest. Pluss parema jala jalalaba on ka juba nädal aega valutanud. Vahest valutab vähem, vahest rohkem. Eks annab tunda see, et kahel päeval nädalas on lausa 2x päevas ujumine ja ainult pühapäev on päev, kus ujuma ei pea.

Peale ujumist saime kõik treeneritelt kaks roosi. See oli raske nädala eest, paljudel võttis see silmad märjaks. See oli neist väga armas küll jah.

Ma ei osanud piltide vahel valida, sellepärast nii palju pilte bussidest






19.09.14


Eelmine õhtu jõudsin hilja voodisse, tegelikult pole selles midagi uut, aga tavaliselt üritan varem jõuda, kui tean, et hommikul kell 5 pean tõusma. Tõusingi siis kell 5 ja hostema viis autoga kooli.
Hommikuti on see kõige hullem, et kuna ma olen unine, siis mul on ekstra külm ja ma lõdisen isegi autos, ujulas on alles piisavalt soe. Seal saan siis natukene soojas olla, kui juba pean külma vette minema. Ehk jah, hommikud on kõige hullemad..

Koolis olin vähese uneaja pärast väga unine. Sellel päeval rääkisin koolis päris paljudega, seega oli päris hea päev.
Kooris käis mingi mees meile rääkimas sellest, kuidas me oma koorile raha saaksime koguda. USAs on see väga tavaline, aga minu jaoks oli see ikka nii veider. Ta tutvustas siis ajakirjadest tooteid, mis nende firmal on ja mida meie siis peame müüma ja sellega kuidagi saame raha teenida. Ma ei tea, kui suure summa siis meie sellest endale saame ja palju nemad sellest teenivad?! Ja et meisse seda võistlushimu süstida, näitas ta meile ajakirja auhindadest, mis me võime endale võita, kui müüme nt 15 asja, 25 jne, kõige rohkem oli näiteks 99 ja loomulikult siis aina paremaks auhinnad läksid. Mulle ei meeldi sellised asjad, meenutas neid firmade esitlusi, mida Eestis näiteks tehakse ja kuidas nad siis hakkavad sulle oma tooteid pähe määrima.
Päeva tipphetk oli muidugi see, et saime Jennyga peale kooli kohe bussiga koju tulla. Ma eelistan 100 korda rohkem seda, et ma pean reede hommikul vara ärkama ja trenni minema, kui seda, et ma peaks peale kooli ujuma minema, see tähendaks seda, et alles peale viit jõuaksin koju.

Õhtul vaatasin ära Pilvede all esimese osa, mis ükspäev poolikuks jäi. Lisaks jõudsin ka kaks Kättemaksukontori osa ära vaadata - päris tegus õhtu :D






20.09.14

Kell 8:00 läksin trenni. Peale trenni tegime teisele treenerile üllatuse (ta on peatreener, kutsutakse perekonnanime järgi Lang'iks). See oli nagu Baby shower- kõik ujujad tõid mähkmeid. Kõige nooremad, ehk Freshman'id tõid suuruse 1 ja mida vanem olid, seda suurema suurusega mähkmed tõid, kuna mina olen Senior, siis mina viisin näiteks number 4.
Mõni tõi siiski ikka ka natukene muud kraami. Mina viisin näiteks mähkemid, beebipuudrit, niiskeid lappe ja midagi veel.
Natukene saime süüa ka ja vaatasime kuidas treener kinke avas. Hiljem jõudis ta naine lapsega ka sinna.

Kuna hostema ja hostvend on täna jalgpallimängul tööl, (nagu mina ükskord käisin) siis koju tõi mind Izzy ja Madisoni ema. Kõigepealt viisime Jade ja Amberi koju ja siis tõid minu. Autos rääkisime niisama juttu, nende ema küsis näiteks, et kas Eesti on Ukraina lähedal ja kas eesti keel on vene keelele sarnane.

Täna polegi midagi erilist teinud, koristasin oma WC-d ja näksisin niisama süüa. Alati, kui hostema ja vend ära on, panevad nad koerad lukutaha.
Kui mina toas ringi liigun, siis nad alati kuulevad mind ja hakkavad haukuma. Poole viie aeg ma siis otsustasin proovida ja nad ise korraks välja lasta.
Bella on ühes eraldi toas, sest ta on kõige kuulekam ja temaga ei oleks mingit probleemi, kui ta ka lahti oleks. Jesse ja Max on koridori lõpus mingi võre taga ja ma ei osanud seda lahti teha.

Kõigepealt lasin Bella välja, siis meelitasin ta maiustusega tagasi. Teistele koertele tõin tooli ja tõstsin teiselepoole võre, et koerad siis sinna peale hüppaks ja mina nad sealt üle saaks tõsta.
Tool oli aga liiga kõrge, siis tõin tumba. (naljakas vaatepilt võis see kindlasti olla) Max lõpuks hüppas sinna peale ja tema sain üle tõstetud. Jesse on aga natukene suurem koer, kuna tal on puusaga mingi jama ja sellepärast ei liiguta ta ennast väga palju ja naudib rohkem sööki. (ta võib isegi wc paberit süüa) Jesse ma tumba peale ei saanudki, aga lõpuks ma sain võre ka lahti. Nemad sain ka ilusti tagasi tuppa.

Praegu on kell pool 8 õhtul ja olen endiselt üksi kodus. Õues on suhteliselt halb ilm, sajab päris hullult ja tuul tõuseb. Müristab VÄGA kõvasti. Arvatavasti läheb tormiks ära, kui siin torm on, siis on ikka korralik.
Täna õhtul pidime vaatama filmi Cathing Fire, sest kõik on ainult esimest osa näinud.



Audrey, ta on ikka veel väiksem kui nukk



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar