8.12.14
Hommikul enne kooli jõudsin veel empsiga Skypeda - ta oli juba minu pakikese ka kätte saanud :)Kooritunnis laulsime jälle siis oma laule ja kui lõpetasime, siis üks tüdruk pööras ümber ja küsis ''Sina laulsid praegu täiega hästi?''
Ma ei osanud midagi öelda sellise küsimuse peale, vaatasin ümberringi ja kuna mina olin ainus alt viimases reas, siis mõtlesin, et võib-olla mõtles mind.
Tema ja tema kõrval istuv tüdruk näitasid mõlemad mulle püstiseid pöidlaid.
Tavaliselt laulan ma vaikselt, vähemalt nii on mulle tundunud ja kui Marleeni minu kõrval pole, siis hoian väga madalat profiili, sest üldjuhul kõlan siis nagu 5-aastane. Siin on aga see, et kõik laulavad valjemalt ja siis julgen mina ka kõvemini laulda ja ei pea piiksuma vaikselt nagu hiir.
Alt olla on ikka päris hea. Olles eluaeg sopran olnud, mõistan nüüd paremini, miks madalatel häälerühmadel alati kauem aega läheb, et asi selgeks saada. Kohe, kui sopran laulma hakkab, siis kohe vägisi tahad nende noote laulda. Sopran ongi tegelikult ju kõige lihtsam, muidugi mitte siis, kui väga kõrgeid noote laulma peab. Aga viisi poolest kindlasti.
Matas rääkisime tunni algul veidi minust ja üldse vahetusõpilaseks olemisest. Õpilastele ei jõudnud see kohale, et miks ma niisama siia tahtsin tulla. Nemad arvasid, et lõpetangi siin kooli ja et tulin siia elama.
Kriminalistikas tegime rühmatööd ja siis ka küsiti minult ja Jennylt küsimusi. Siiani on kõik õpilased küsinud, et kas meile siin meeldib ja siis öelnud, et me neid endaga kaasa võtaks kui koju lähme. Eks muru on mujal ikka rohelisem ja taevas sinisem.
Craft club'is võisid kõik kes tahtsid vahelduseks jõuluehteid teha. Tegime siis neid Frozen'ist inspireeritud jõulukuule, kus Olaf (lumememm) lõkke ees sulama hakkab ja oma kuulsa lause ütleb. Olaf'ist rääkides, siis see on ikka uskumatu kui paljud arvavad, et mu nimi on Olaf või siis lihtsalt teevad selle kulul nalja, kuna pidavat sarnaselt kõlama :D
Some people are worth melting for - Olaf
9.12.14
Koolipäevad on nii üksluised, et raske on midagi erilist välja tuua. Tegelikult tundub üldse, et peaksin mingeid nädala kokkuvõtteid hoopis tegema hakkama, sest esiteks nagu ütlesin, ei oska alati midagi kirjutada ja ma ise mõtlen, et igav on teistel lugeda. Teiseks ka see, et päris hirmutav tundub, et ma blogin igast päevast, mis ma siin veedan.. kokku neid ju lausa 309. 309'st on alles jäänud 198. Olnud olen siin juba 111 päeva - ilus number.
Samas arvan, et liigitaksin ju niikuinii oma postitused päevade kaupa eraldi lõikudesse, seega ega väga vahet poleks.
Täna sai Kristi paki kätte ja Mammu sai postkasti kirja, et peab postimajja järgi minema.
Iga päev saavad kõik nänni :) Ei jõua ära oodata millal lõpuks minu asjad kohale jõuavad!
Koolis tunnen ennast juba vabalt ja koduselt. Päris palju on selliseid päevi olnud, kus tundides räägin erinevate õpilastega vabalt igapäevastest asjadest.
Peale kooli tulin koju ja siis juba läksime Jennyga ilusalongi, et omale akrüülküüned peale panna. Siin pole geelküüned kõige populaarsemad, enamusel on akrüülid.
Väga huvitav kogemus oli. Töötajad olid hiinlased, omavahel rääkisid päris palju Hiina keeles. Ma siis ütlesin ka, et veab teil, saate kogu aeg kõigest rääkida ilma, et teised aru saaks :D
Küüntega oleme mõlemad Jennyga rahul. Peale panek maksis 22$ + erinevad lakid ja joonistused tegi hinnaks 27$ ja siis ma andsin ka 3$ tippi, ehk sain omale küüned 30 dollariga. (24€, päris hea ju)
Jenny lasi igale küünele midagi joonistada, sellest tulenevalt oli temal ka hind kallim.
Jenny hostisa tuli meile pärast järgi ja siis läksime neile õhtusööki sööma. Kaua nende juures polnud. Enne kui minu koju ära tõime sõitsime hostema, Jenny ja lastega ringi ning vaatasime jõulutuledes maju.
Jennyga avastasime ühe naabruskonna kus olid jõõõõõõõhkralt ilusad majad. Mõtlesime, et ükskord peame sinna kõndima minema, ehk tuleb veel mõni soojem päev.
Kriminalistika tunnis käib minu pinginaaber sellise kotiga (poiss). Tal läks seljakott katki ja muud kotti tal ka pole. Pakkusin talle, et võin oma roosa seljakoti talle viia - talle oleks sobinud. Aga kuna see on odav ja ma ostsingi uue seetõttu, et see vaikselt õmblustest lahti hakkas tulema, siis teadsin, et pikka pidu poleks. Täna siis üks tüdruk pakkus, et võib oma vana koti talle tuua :)
Ma vahepeal juba mõtlesin, et viiks talle oma ujumiskoti, mis on samas stiilis nagu pildil olev, ainult, et musta värvi.
Tadadadaaa - minu labidad
See maja on päris uhkelt ära kaunistatud ja näeb sellele vaatamata päris hea välja - erinevalt mõnest teisest, mida nägime
Kui ise viitsid ja tahtmist jagub, siis kirjuta ikka nii nagu kirjutanud oled. Julgen väita, et tänavustest vahetusõpilastest kõige paremini kirjutatud blogi. :) Edu ja jaksu lombi taha!
VastaKustutaHetkel on küll tunne, et tahtmist ja viitsimist jagub, loodetavasti lõpuni välja.
KustutaSuur aitäh, ainult rõõm on kuulda, et teistele ka meeldib mis ja kuidas ma kirjutan :)