Homecoming Dance

Laupäeval toimus meie kooli Homecoming Dance. Pidu hakkas kell 18:30 meie kooli sööklas.

Aga nüüd kõigest järjekorras.

Ülesse ärkasin alles kell 11, nii hea oli magada. Alguses olin kella pannud 10:10neks, aga lükkasin aina edasi. Oleks vist vabalt 12-ni maganud.

Kui suurde tuppa läksin, nägin, et hostema koristab kööki. Andis mulle ka ühe ''projekti'', nagu ta minu tööülesandeid alati kutsub. Nimelt puhastasin siis köögis seda ventilatsiooni?! mõtlen seda asja, mis on pliidi kohal ja tõmbab lõhnu endasse.
Tol hetkel oli mul selline jõulude tunne. Võib-olla mitte päris jõulude, aga kindlasti mingite pühade tunne ja kuidagi kodune. Mul pole aimugi, miks selline tunne oli, aga see tunne ei kestnud kahjuks kaua.

Peale seda oli mul vaba aeg kuni kella kaheni. Siis suundusime hostemaga Walmarti, kus võtsime mulle järgmiseks päevaks sularaha välja, sest seal on automaat, kus ma saan oma kaarti kasutada. 3$ võtab küll lisatasu, aga asi seegi. Peale seda käisime läbi lillepoest, sest hostema oli lasknud mulle teha selle lille asjanduse, mida tüdrukud käe ümber kannavad ja Jacobile lille, mille rinda panna. Üten kohe etteruttavalt ära, et õnneks unustas hostema pärast need ära ja me kumbki ei kandnud neid. See nägi ilus välja, aga lihtsalt tavaliselt kannavad neid tüdrukud, kui nad lähevad Homecomingule mõne poisiga ja tavaliselt poiss ostab selle.

Lillepoest saime mulle ilusad kaunistused ka, mida juustesse panna. Sealt sõitsimegi otse juukurisse, kus lasin omale soengu teha. See oli nii mõnus - hea tunne oli kohe, et ei pea ise oma juustega jamama. Istud seal rahulikult ja kõik teised sibavad sinu ümber.

Koju tagasi jõudsime natukene peale nelja. Vahetasin siis ruttu riided ja läksime hostema ja Jacobiga välja sööma - kui romantiline, haha. Natukene oli küll tegelikult naljakas, sest kuna me olime pidulikult riides, siis paljud küsisid, kas läheme Homecomingule ja no veider ju, kui lapsevanem kaasas on, sest nemad ju ei tea, et me nagu ühe pere lapsed oleme.

Kuueks olime jälle tagasi kodus ja siis tuli Jenny oma hostemaga siia. Tegime pilte nii väljas kui ka sees. Väljas oli jube ilm, väga tuuline, aga elasime üle. Kui pildid tehtud said, viis Jenny hostema meid kooli.

Kohale jõudes pidime alguses pikas järjekorras seisma, mis ulatus õue välja. Peale järjekorras seismist vahetasin oma kõrged kontsad baleriinade vastu välja. Sööklasse jõudes juba muusika mängis ja tantsiti ridades tantsu. Muusika oli selline, mis ütles ette, mis liigutusi tegema peab. Ühes filmis olen ka sellist asja näinud, nii vinge minu meelest.
Alguses seisime Jennyga ja lihtsalt vaatasime nagu peata kanad, aga lõpuks liitusime ka nendega.

Õhtu mööduski siis põhiliselt tantsides, vahepeal käisime joomas ja näksimas. Muusika oli üldiselt hea, lasti laule, mille sõnu ma teadsin ja nii hea oli kõvasti kaasa laulda, paljud õnneks laulsid. Millegipärast on palju kergem tantsida ka, kui laulu tead ja saad kaasa laulda.
Muidugi enamus poisid ja tüdrukud tantsisid nii, nagu ikka Ameerika noored. Ei oskagi väga seletada, kuidas see välja nägi, Poiss seisab taga, tüdruk tema ees ja hõõrutab oma tagumikku vastu teda?! Meilt Jennyga sai kindlasti nii mõnigi paar naljakaid pilke.
Meie tantsisime ikka tavaliselt, nagu Eurooplastele kohane. Üldiselt olime Anna ja Alexise pundiga. Anna oli tõeline tantsulõvi tol õhtul, iga kord kui temast mõtlen, tuleb ta naljakas nägu silme ette, mida ta tantsides kogu aeg tegi.

Kell läks nii ruttu, varsti oligi juba kümme läbi ja oli aeg lahkuda. Väga tore õhtu oli, kõrgeid ootusi ma sellele ei pannud ja õnneks ei pidanud pettuma.

Lillepood

Apsud

Paremat pilti kahjuks pole, aga mingigi ettekujutuse ehk saab