7.11.14
Koolis oli poolik päev.
Valitsuse tunni ajal toimusid õppused, ehk pidime korraks õue minema. Ilmad on külmad, seega kõige meeldivam polnud. Ma ei saa aru, kuidas nad siin neid õpilasi üle loevad, noh, et kas mõni jäi koolimajja sisse või ei. Me lihtsalt peame välja minema, seisame suurel territooriumil, kõik õpilased seal kus ise tahavad, paar minutit läheb aega ja siis võime jälle sisse minna. Mingit ülelugemist ei toimu või seda, et pead seisma oma õpetaja juures teiste klassikaaslastega.
Jenny teadis, et ujumisvõistluste finaal hakkab kell 17:00. Me hostemaga arvasime, et Jenny tuleb siit läbi ja võtab mu peale, aga kui ma talle sõnumi saatsin, siis selgus, et ei pidanud tulema.
Ma siis saatsin kolmveerand 5 hostemale sõnumi, et kas ta jõuab koju selleks ajaks. Loomulikult ei jõudnud, aga ma hakkasin siis jala minema. Umbes pool maad jõudsin käia kui ta järsku oma autoga minu kõrval oli ja mu peale võttis. Viis mu siis kooli ära ja selgus, et võistlused hakkavad kell 18:00.
Shelby võitis 500m ujumise. See oli nii vinge, temaga samal ajal ujus veel üks tüdruk meie tiimist, 11.ndik, kellele ta ikka päris pika puuga ära. See hetk kui me avastasime, et ta võib tõesti võita oli nii vinge, kõik läksid täiesti pöördesse ja elasid kaasa. Hiljem rääkisin Shelbyga ja ta ütles, et ta pole varem ujumisega tegelenud, et enne tegeles ainult jalgpalliga. Ma siis pidasin talle loengu, et kindlasti ei tohi ta ujumist jätta, tal on ju veel 3 aastat ees. Sama on ka Morganiga. Kaks tuleviku talenti. Naljatasime, et ükskord näeme neid Olümpiamängudel telekast.
Ja Shelby ütleb alati, kui minuga rääkima tuleb ''Sooo, how's life?'' Ja siis ta ise ka naeris, et see on ainus asi, mis mulle temast meelde jääb. Aga ta ütleb jah seda väga lahedalt, selline kaval nägu ees.
Meie kool jäi teiseks, kokku oli kaheksa kooli. Esimesest kohast olime kaugel maas, aga kolmanda kohaga oli ka punktide vahe suur, seega tugev teine koht.
Võistluste lõppedes hakkasin oma plakatit aknalt maha võtma, pidin päris kõrgele ronima. Võtsin parasjagu teipi ära, kui keegi õlga puudutas. See oli see sama mees, kes vaatab, et võistlused hästi sujuks. Surus siis kätt ning ütles take care ja good to see you ja väljus siis ujula uksest. Ma ei saa ikka üle ja ümber kui toredad inimesed siin on. Me polnud isegi tol päeval rääkinud ja siis ta tuli seljatagant, tundis mu ära ja lausus sellised sõnad.
Võistlused lõppesid alles 21:30. Me olime lõpuks nii väsinud sellest Jennyga. Kõik karjusid oma tiimikaaslastele kaasa kogu aeg ja sellepärast oli tunne, et pea kukub otsast. Lisaks oli ujulas nii soe nagu saunas. Vahepeal käisime isegi õues.
Kõik tiimiliikmed läksid pärast seda edasi Applebeesi. Seal oli väga tore. Kui kunagi ära peaksin unustama, mis seal toimus, siis teen lühikokkuvõtte - minu laua tüdrukutele meeldib see sama Jacob, kellega me lõbustuspargis käisime ja mõni poiss ujumistiimist oli ka Applebeesis, k.a tema. Ning tegime siis veits pulli Jacobi ja teiste poistega :D Kodupoole hakkasime alles 23.00 aeg liikuma.
Täna meenutasime Jennyga, kuidas esimene trenn oli. Mäletan, et nii veider oli minna basseini ja lihtsalt järsku hakata ujuma seda vabastiili, selline tunne oli, et ma teen oma kätega väga veidraid ja valesid liigutusi. Üldse arutasime Jennyga, et me olime päris heal tasemel, sest paljud tüdrukud meie tiimis on ujunud juba algklassidest saadik ja me oleme umbes samal tasemel.
Üritan ujumisele enam mitte mõelda, aga no kohe vägisi tuleb pähe see mõte, et mu oskused lähevad aina halvemaks ja enam ei saa sinna basseini minna.
Siis kui kooli kõndisin
Ja sain auto peale
Rahvast oli väga palju
Allie-Anna-Alexis
Kui Allie ja Anna läinud olid, tulid Shelby ja Morgan meie lauda
Parim jook, järgmine päev teises Applebees'is tellisime jälle sama Jennyga
Kellelgi oli sünnipäev ja kõik töötajad laulsid
8.11.14
Kuna hostema firma ehitas Livonia linna Applebees'i, siis läksime sinna sööma. USAs on väga populaarne see, et hoone ehitanud firma võib minna sinna samasse kohta tasuta sööma, ettekäändeks öeldakse, et töötajad saavad kätt harjutada.
Peale söögikohta läksime Michaels'i. See on selline pudi-padi pood. Palju meisterdamisvahendeid, lisaks oli seal väga palju jõuluteemalist nänni.
Kolme aeg läksime kinno vaatama filmi Gone girl. Väga vinge film oli. Natukene pidid ikka kaasa ka mõtlema, et aru saada, aga jah, meile Jennyga meeldis. Kes näinud on, siis ütleks lihtsalt seda, et ma ei saa aru miks see mees temaga kokku jäi?!
Päeva lõpuks sõitsime läbi ColdStone'ist. Sain jälle oma oreo overload'i jäätise. Minu lemmik jäätis kindlalt.
Ainuke pilt mille tol päeval tegin - Oreo overload
9.11.14
Hommikupoolikul midagi erilist ei teinud.
Pool neli läksime hostema ja Jennyga Detroiti hokimängule. Täna oli Detroit ellu ärganud, loomulikult ainult tänu hoki- ja jalgpallimängule, aga ikkastki.
Enne seda läksime samasse Mehhiko restorani sööma, kus alati käinud oleme. Söök oli muidugi jälle super, magustoidu jaoks oli kõht kahjuks liiga täis.
Hokimäng algas kell 18.00. Hostema sai töö kaudu meile Jennyga tasuta piletid. Ta ise sinna kaasa ei tulnud, sellepärast käis vahepeal peast läbi mõte, et uskumatu.. kaks vahetusõpilast mingil 100$ maksnud hokimängul, kahekesi, hullunud fännide keskel.
Koduteel kuulas hostema ühte raadioliini, kust juba lastakse jõululaule. Ühe koorilauluga tuli ''Üksinda kodus'' esimene osa meelde, hostemale ka meeldivad need filmid, nii et kindlasti vaatame neid jõulude ajal. Koju jõudsime pool kümme.
Väiksed lapsed mängisid pausi ajal
Kanada
Igasugust värvi koolibussid olid arena ees
Lihtsalt huvitav maja, muutis kogu aeg värve
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar