1.01.15
Ärkasin veidi peale kümmet, küll tänu äratuskellale. Rona ütles muidu alguses, et kindlasti ajavad lapsed mu hommikul ülesse, aga mina ei kuulnud küll mitte midagi.
Hommikusöök oli väga uhke. Kindlasti üks asi, mida kodus ka tegema hakkan, on tomativiil mozzarella juustu ja maitseainetega. Enne kui koju tulin, mängisin veel Zoe'ga.
Kaheteist paiku tulin koju. Rona tõi mu ära koos Zoe ja Jennyga. Nad pidid veel DSW minema, kuna Jenny ostis sealt omale tol päeval kui shoppamas käisid, tennised, aga koju jõudes avastas, et need on veidi erineva disainiga.
Kell 14:00 pidi toimuma meie juures istumine, aga nagu ikka Ameeriklastele omane, siis paljud hilinesid.
Prooviti ka minu alkohoolseid jooke. Kõige lemmikumaks osutus kooreliköör.
Hostema ostis sellise koogi
2.01.15
Hommikul vara oli äratus, sest pidime Lansing'isse sõitma. Lihtsalt üks linn Michigani osariigis. Läksime sinna siis meie pere ja Jenny pere. Muide, ma pole kunagi maininud, aga igakord kui me kusagil käime, siis ei tule kaasa ei Jenny hostisa ega ka minu hostisa. Mõtlesin, et mainimist väärt fakt :D
Kõigepealt pidime siis minema ühte muuseumi, mis räägib Michigani ajaloost. Kuna parkla oli tagaukse juures ja see uks tundus olevat see, millest tavaliselt käiakse, siis läksime sinna ette. Tundus, et kedagi pole, seega otsustasime igaks juhuks eesust proovida. See oli lukus. Läksime siis tagasi tagaukse juurde ja Jenny hostema püüdis ust avada, avaneski ja sellega koos läks tööle ka alarm.
Uksel oli üks telefoninumber kuhu ta helistas ja rääkis mis juhtus. Lisaks palus ta neil internetis olevad kellaajad ära muuta - internetis oli, et avatakse kella kümnest, naine telefonis ütles aga, et kell 16:00 õhtul saab sisse. Väga veider intsident igatahes - mitte kedagi hoones pole aga uksed on lahti. Tulime sealt siis ära, ei tea kas politsei ka kohale tuli, meie igatahes ei näinud.
Seejärel läksime ühte teise muuseumi, seal olid näiteks sõjaajast räägitud, lisaks Fordi autodest, vanaaegne klassiruum jne.
Sealt edasi suundusime parlamendihoonesse (Michigan State Capitol). See nägi ikka väga uhke välja, võiks isegi seal töötada.
Päeva lõpetasime ühes kohvikus. Kui teenindajale oma krediitkaardi ulatasin, siis küsis, kas ma olen rootslane. Kui pärast teistele rääkisin, siis Jenny hostema ütles, et mind võiks rootslaseks pidada küll.
Tagasiteel koju käisime Outlet Mall'ist ka läbi. Me läksime sinna, kuna hostema tahtis hostõele uusi jalanõusid. Seega palju ma poodides käia ei saanud. Enamuse ajast veetsin pigem magava Sophiaga autos.
Kõigepealt pidime siis minema ühte muuseumi, mis räägib Michigani ajaloost. Kuna parkla oli tagaukse juures ja see uks tundus olevat see, millest tavaliselt käiakse, siis läksime sinna ette. Tundus, et kedagi pole, seega otsustasime igaks juhuks eesust proovida. See oli lukus. Läksime siis tagasi tagaukse juurde ja Jenny hostema püüdis ust avada, avaneski ja sellega koos läks tööle ka alarm.
Uksel oli üks telefoninumber kuhu ta helistas ja rääkis mis juhtus. Lisaks palus ta neil internetis olevad kellaajad ära muuta - internetis oli, et avatakse kella kümnest, naine telefonis ütles aga, et kell 16:00 õhtul saab sisse. Väga veider intsident igatahes - mitte kedagi hoones pole aga uksed on lahti. Tulime sealt siis ära, ei tea kas politsei ka kohale tuli, meie igatahes ei näinud.
Seejärel läksime ühte teise muuseumi, seal olid näiteks sõjaajast räägitud, lisaks Fordi autodest, vanaaegne klassiruum jne.
Sealt edasi suundusime parlamendihoonesse (Michigan State Capitol). See nägi ikka väga uhke välja, võiks isegi seal töötada.
Päeva lõpetasime ühes kohvikus. Kui teenindajale oma krediitkaardi ulatasin, siis küsis, kas ma olen rootslane. Kui pärast teistele rääkisin, siis Jenny hostema ütles, et mind võiks rootslaseks pidada küll.
Tagasiteel koju käisime Outlet Mall'ist ka läbi. Me läksime sinna, kuna hostema tahtis hostõele uusi jalanõusid. Seega palju ma poodides käia ei saanud. Enamuse ajast veetsin pigem magava Sophiaga autos.
Muuseum mida ainult väljastpoolt imetleda saime
Hästi palju oli linnapeal selliseid ''postkaste'' kust tasuta erinevaid ajalehti võtta sai
Muuseum, mis ka avatud olid
Michigani ''käpik''
Palusin Henryl selle mehikese taha minna, et pilti teha, aga ta oli liiga lühike. Aga see oli nii nunnu, kuidas ta üritas pildile jääda :)
Ma olin pea ainus, kel jalad sellise ratta jaoks piisavalt pikad olid
Michigani osariigi parlamendihoone, Austin Blair esiplaanil (oli sõja kuberner)
Sellelt pildilt pole küll näha, aga bussil oli ees jalgratase jaoks mõeldud rest?! kuhu reisijad oma rattad said kinnitada ajaks mil bussiga sõitsid
3.01.15
Hommikuks oli äratus pandud, kell 8 tõusin. Plaan oli, et lähen Nora'le külla, (ka Eestlane, kes USAs vahetusõpilaseks) aga ilm oli ööga väga ohtlikuks muutunud, seega jäi sõit seekord ära. Kuna empsiga oli Skypemine kokku lepitud, siis panin siiski arvuti tööle. Pärast seda ma muidugi enam magama ei jäänudki.
Peale ühteteist sõin lõpuks ka hommikusööki, mingi aeg tuli hostema ja küsis, kas tahan ''club house'' minna telekat vaatama. See on see majake meie maja juures, kus ma ka Tänupühade ajal käisin. Minu hostpere võib sinna igakell minna ja niisama olla, telekat vaadata vms. Kuna vanemat oli ka kaasa vaja, siis läksime hostisa ja hostõega. Hostema sai nii kaua koristada.
Õhtul kodus õhtusöögi ajal tulid Sophia vanaema ja vanaisa ka siia. (Päriselt pole vanaema ja vanaisa, aga kutsuvad nii) Vaatasime kõik koos Rapuntselit. Täitsa hea film ning kuigi ma olen seda kunagi näinud, siis pooli asju enam ei mäletanud.
Club house
4.01.15
Ülesse sain alles veidi enne lõunat, seejärel sõin hommikusööki ning siis saatsin päeva mööda filme vaadates.
Kõigepealt Bambi, siis Miracle on the 34th street ning lõpetuseks Frozen. Selline filmivalik, kuna ka Sophia vaatas minuga koos.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar