14. jaanuar 2015

12-14.01.15 Kool-kodu-kool

12.01.15, esmaspäev

Öösel jooksis mul ninast verd. Tegin ilusad plekid oma tuppa valgele vaibale. Mõtlesin, et pole mul mõtet niisama ka nühkima hakata. Heitsin voodisse tagasi ja veerand tundi vähemalt mõtlesin ainult sellele kuidas nüüd see veri kuivab ja kas peaks vanemad ülesse ajama või mitte. Lõpuks suutsin muid mõtteid mõelda ja magama jääda.
Hommikul rääkisin ära mis juhtus ja nemad tundsid pigem minu üle muret. Alati ei maksa nii palju muretseda :)

Autosse minnes vedasin siis oma suure koti ja läpakakoti ka kaasa. Peale seda kui hostema mu kooli ära viskas tõi ta mu asjad Jenny juurde.

Peale tunde oli craft club - minule Jennyga jäi see viimaseks. Õmblesime õmblusmasinaga omale kätesoojendajad.

Koju tulles sõime õhtusööki ja õppisime.

Magama läksin juba 20:45.

Viieline

Õpetaja tegi pilti

Meie grupp, mõned tüdrukud puudusid tol päeval


13.01.15, teisipäev

Kolmveerand kuueks panin omale kella. Sättisin ennast valmis ja läksin siis sööma. Hostema oli jälle seda head puuviljasalatit teinud.

Enne kui bussipeatusesse hakkasime minema, siis soojendasime oma kätesoojendajaid mikrolaineahjus. Nii head soojad olid. Teepeal arutasime Jennyga, kuidas võiks vest ka selline olla, sest no käed olid küll soojad, aga kõik muud kohad hakkasid siiski külmetama.

Teises tunnis helistas ESL naine õpetajale ja nii ma siis läksingi tema juurde. Teel sinna nägin Laurenti, võp Šveitsist. Ta hakkas esimese asjana rääkima, et tal hostisa lõi ta kodust välja ja nüüd elab minu vana pere juures. Ma ei suutnud seda uskuda ja mitu korda ütlesin, et ausõna, pole naljakas nali. Kuna ta ikka ei jätnud ja ütles, et elab seal, siis lihtsalt küsisin, et milline mu tuba välja näeb. Ta ütles, et magab endliselt minu roosade linadega :D
Muide ma nägin ükspäev oma ex-hostvenda niimoodi koridoris, et ta tuli mulle vastu ja kui ta mind nägi (3m kauguselt) siis pööras otsa ümber ja kõndis minu ees klassi tagasi. Ma ei osanud midagi muud teha kui naerda.

Kodus hakkas Jenny muffineid kaunistama, et Ms. Ilona juurde kaasa võtta. Hiljem aitasin frostinguga katta neid, mida ta kooli kaasa ei võtnud.

Peale õhtusööki läksid vanemad Zoe lasteaeda/kooli vaatama. (siin vist kutsutakse seda juba kooliks? ei ole mina sellest aru saanud kuidapidi need asjad on)
Lapsed hakkasid rahulikult multikaid vaatama nii et me saime rahus oma koolitükke teha ja juttu rääkida.

Kui vanemad koju tulid, läksime Jenny tuppa ja hakkasime Endless Love'i vaatama. Peale seda tulin magama ära.

ESL naine andis küpsised :)


Go Eesti, väga vales toonis värvid aga ma olin rahul

Otsustasin koju jäänud muffinitele natukene särtsu lisada

Zoe tahab kogu aeg snapchatis joonistada ja siis kõigile saata

Endless love, nii armas näitleja minu meelest

14.01.15, kolmapäev

Hommik oli nagu iga teinegi, sõin jälle oma lemmikut puuviljasalatit.

Buss oli näiteks täna soojem kui eile :D Tegelikult on see väga suur vahe, kas sa külmetad need 15min seal bussis või on hea soe. Selle bussiga on ju nii, et ta tuleb kooli poolt ning meie oleme esimene peatus. Edasi sõidame koolist aina kaugemale, seejärel pöörame ümber ja võtame teiseltpoolt teed lapsed peale :D
Ses-suhtes on see hea, et pigem hommikul läheb kauem aega, sest peale kooli oleme meie jällegist need, kes kõige varem koju saavad.

Inglise keele tundi minnes küsisin õpetajalt, et miks mul hinne nii halb. Mul oli kirjand tegemata - see oli juba eelmiseks aastaks, aga mul läks meelest ära kuna ma ju arvasin, et vahetan koole.
Nii veider kui lebod samas siin need õpetajad on. Küsisin, et kas võin raamatukokku arvutisse seda lõpetama minna ja tema otseloomulikult lubas. Siin ei pea muretsema ka, et millestki maha jääd. Siinne õppetempo on palju aeglasem.

Mingi hetk tuli Jenny ka sinna, sest me pidimegi tegelikult Ms. Ilona (ESL naine) juurde koos minema. Mul oli talle banaanileib ja Jennyl siis muffinid. Minu leiba me sööma ei hakanudki. Muffinid meeldisid kõigile. Ära tulles kallistasime jälle Ms. Ilonat. Lubas mulle Ann Arborisse külla tulla, et lähme kusagile jäätist sööma ja veedame päeva koos.
Järgmine nädal veel näen teda koolis. Nimelt võivad ESL õpilased oma eksameid tema juures teha. Kindlasti lähen ma oma valitsuse tööga tema juurde.
Kokku veetsin tema juures siis pea, et 3 tundi - päris palju. Isegi lõuna ajaks jäin sinna ja sõin raamatukogus, kus Jenny mulle seltsiks oli. Mõtlesin, et pole ju mõtet sööklasse minna kui saab ka seal olla.

Matemaatikas sain kõik oma lehed täidetud. Nimelt olin ma kogu aeg peatükkidega teistest maas, kuna eks ma muutusin veidi laisaks kui ma arvasin, et enam niikuinii sinna kooli tagasi ei lähe. Iga tund võtsid teised uue teema ja mina ajasin oma asju. Mulle täiega meeldis niimoodi omaette, kuulasin muusikat ja täitsin lehti.

Kriminalistikas tegime jälle grupitööd, juba kolmandat päeva. Ma tunnen ennast väga mugavalt ja see on tore, et teised räägivad ka minuga nagu kohalikuga, selliseid igapäevaseid asju.
Samas on see väga väsitav, sest ma ei tea kunagi millal keegi minuga rääkima hakkab ja kui alguse maha magan, siis enam aru ei saa, millest jutt käib :D

Koju tulin üksi, Jennyl oli business clubiga kokkusaamine. Bussist maha tulles oli nii hea soe ja päike ka väljas.

Alguses olin täiesti üksi kodus. Kui teised tulid, siis üritasin oma inglise keele tunni raamatut lugeda. See on väga keeruline raamat, sest nii palju slängi on sees.

Enne viite läks Jenny hostema lastega välja. Pidid tuttavatega kokku saama ja välja sööma minema.
Me otsustasime koju jääda ja kui peale viite hostisa koju tuli, siis istusime kõik koos lauda ja sõime õhtusööki.



4 kommentaari:

  1. Kas Usas kallimad riided ja asjad kui Eestis? Palju sa n-ö sellist taskuraha kaasa võtsid? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. USAs on riided odavamad ja lisaks on siin väga sageli suured allahindlused ehk kui õigel ajal poodi sattuda siis võib ikka väga hea diili saada.
      Kallimad on näiteks söök ja kino.
      Mul on krediitkaart mida siin kasutan ja kui vaja, saan ka sularaha välja võtta, nii et otsest ''taskuraha'' ma endaga kaasa ei võtnud :D Kuigi alguses siiski paar dollarit ikka oli nii igaks juhuks ja lisaks ka eurod. Eurod olid täiesti kogemata, aga esimene lend oli meil Frankfurti ja vahetusõpilastega kohe ostsime süüa ka sealt lennujaamast nii et täiesti asja ette. Loomulikult võib sul seal ka kaart töödata, aga no kunagi ei tea ja ma ei tahtnud kohe kaardilt laristama hakata :)
      See oleneb täiesti kuust palju raha läheb. Näiteks kui ujumistiimiga liitusin, siis pidin omale trikood ja dressid ostma, mis tähendas seda, et raha läks rohkem.

      Kustuta
  2. Kas sooviksid USA valida ka teistel vahetusõpilastel? Miks? Kuidas oled harjunud sealse eluga?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ikka soovitan minna, juba enda pärast. Vahetusaasta muudab sind palju iseseisvamaks ja aitab paljudes asjades selgusele jõuda. Kuigi need on kindlasti viimased asjad millele enne vahetusaastale minekut mõeldakse :D
      Vahetusõpilase elu ei ole ainult üks lust ja lillepidu, päris raske on ja eks see on igal pool nii, aga mainin ikkastki ära, et sõpru on raske leida, ise pead täiega pinda käima. See on minu jaoks väga raske.
      Lisaks minu kool asub ju ülikoolilinnas, tänu sellele on paljud välismaalased siia kolinud ja koolis Hiinlasi nähes ei tea sa kunagi kas tegu on kohalike või vahetusõpilastega. Tänu sellele ei huvitu sinust keegi, kindlasti ka sellepärast, et alati on seal koolis palju vahetusõpilasi.
      Ütlen juba ette ära, et mina pooldan 100% Eestit, seega pole vist kõige õigem inimene vastama :D
      Mulle ei meeldi USAkate puhul pealiskaudsus ja keep smiling. Samas poes on tore kui saab müüjate või võhivõõrastega vabalt rääkida. Aga sellepärast ei leia sa kunagi head sõpra kellele võid ka kõige isiklikumaid asju rääkida.
      Lisaks ei meeldi suured massitoodangud ja et igale poole saab ainult autoga. Ma olen harjunud, et kõndides saan kuhu vaja.
      Siinse linna plussiks on küll see, et siin on bussid, aga külmaga väga ei tõmba. Lisaks just ükspäev mõtlesin, et tore oleks Norale (teine eestlane) külla minna, aga siis peab jälle keegi autoga viima. Eestis on ka selliste vahemaade läbimiseks bussid.
      Samas toonitan, et vahetusaasta kogemus mööda külgi maha ei jookse.
      Mul on väga hea meel, et siia tulin, sest varem olin surmkindel, et mõneks ajaks tulen siia elama, nüüd aga tean, et see pole minu cup of tea. Kindlasti oleks tore sõprade/perega reisile tulla ja populaarsemad kohad läbi käia jne.
      Loodan siiski, et kõik kellele see mõte pähe on tulnud, võtavad selle teekonna ka ette. See on kogemus kogu eluks :)

      Kustuta